„Ukraina ja Moldova saavutatud tulemuste ja jätkuvate reformijõupingutuste valguses on komisjon soovitanud, et ülemkogu avaks liitumisläbirääkimised mõlema riigiga,“ teatas Euroopa Komisjon, vahendab Euronews.
Täna avaldatud kauaoodatud eduraport kinnitab, et Ukraina on täitnud läbirääkimiste alustamiseks vajalikust seitsmest eeltingimusest neli ning mõningast tööd tuleb veel teha korruptsioonivastase võitluse, deoligarhiseerimise ja vähemuste õiguste valdkondades.
Moldova peab lõpule viima kohtusüsteemi reformi ja tarvitusele võtma edasisi korruptsioonivastaseid meetmeid.
Komisjoni soovitusel võivad Euroopa Liidu liidrid toetada ühinemisläbirääkimiste alustamist järgmisel tippkohtumisel 12. detsembril. See otsus nõuab kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut.
Tegemist on esimese korraga, kui Euroopa Komisjon on andnud ühinemisläbirääkimisteks rohelise tule riigile, mis ei ole kõiki eeltingimusi täitnud. Venemaa peetav sõda on aga lisanud asjale teatud pakilisust.
Komisjon teatas täna, et tehniline töö peaks algama viivitamatult, kui Euroopa Liidu liidrid läbirääkimisi toetavad.
Välisminister Margus Tsahkna ütles, et tegemist on ajaloolise otsusega. „Uurime ka komisjoni ettepanekuid alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus. Eesti seisab selle eest, et Euroopa Liidu uksed peavad olema avatud,“ sõnas ta.
Tsahkna sõnul on Ukraina juba enam kui 20 kuud pidanud ennastsalgavat ja vaprat võitlust kõige selle eest, mida Euroopa Liidus väärtustame ja kalliks peame. „Ukraina on valinud oma tuleviku ja Eestil on hea meel, et oleme astunud sammu lähemale tulevikule, kus oleme osa ühest suurest perest,“ ütles ta.
President Karis: Ukraina ja Moldova võivad olla kindlad Eesti toele liitumiskõnelustel
„Ukraina ja Moldova on osa demokraatlikust Euroopast, nad tahavad siia kuuluda ja meie kohus on neid selles igati julgustada ja abiks olla,“ ütles Karis. Karis lisas, et Euroopa Komisjoni hinnang avab ukse kahe riigi jaoks Euroopa Liitu, millest aitab sisse astuda nende enda püsivus ja sihikindlus ning ka kõigi liikmesriikide toetus. „Just Kiievi ja Chișinău senine tahe ja suutlikkus muuta oma maad euroopalikeks õigusriikideks tõi liitumiskutse käegakatsutavaks,“ ütles Karis.
Karis sõnas, et Ukrainast on saanud eesliin võitluses autokraatliku agressiivsuse vastu. „Võideldes riigi ja rahvana ellu jäämise, iseseisvuse ja demokraatia eest on nad samas käinud läbi ka silmnähtava reformitee. Nii ka Moldova, kes valis demokraatlike väärtuste tuleviku hoolimata takistustest, mis on üritanud teda Euroopast kõrvale kallutada,“ ütles Karis.
Karis rõhutas, et mõlemad riigid on süvendamas reforme, milles on olulisel kohal õigusriik, võitlus korruptsiooniga ja majandusvabadused, ning nendega lõpule jõudes teeninud kutse liitumiskõnelustele. „Mõlemad võivad olla kindlad Eesti toele, et liitumiskõneluste algus saaks peagi tõelisuseks. Ja mõlemad riigid saavad olla kindlad meie abile ka keerulistel liitumiskõnelustel. Teame ju omast kogemusest, et tee Euroopa Liidu liikmeks saamiseni pole lühike, lihtne ega kiire,“ ütles president.
