HTM väidab koolidele saadetud kirjas, et töötüli lahendamiseks tohib streigi korraldada alles siis, kui sellele eelnevad läbirääkimised ja lepitusprotseduurid. Lisaks ütleb ministeerium, et käimas pole mitte töötüli, vaid läbirääkimisi ettevalmistavad arutelud.

„Streigi õigusliku määratluse järgi ei ole praegu kavandatavale streigile eelnenud läbirääkimisi ega lepitustoiminguid. Seega on kujunenud olukord, kus riigikoolide õpetajatel ei oleks alust streikida ja praegu korraldatav streik oleks ebaseaduslik,“ seisab kirjas.

Ministeeriumi järgi on praeguseks toimunud vaid alampalga teemaliste läbirääkimisi ettevalmistavad arutelud, millest ei saa välja kasvada kollektiivset töötüli ega ka lepitusmenetlust. Seega pole tingimused streigi korraldamiseks täidetud.

Ministeerium tõi kirjas välja hulga teisi streigiteemalisi õpetussõnu, selgitades näiteks koolijuhi rolli ja töötasu arvestamist. Ühtlasi eristatakse HTM-i järgi hoiatusstreiki, mida EHL plaanib, ja toetusstreiki.

„Kui toimub õpetajate streik riigi vastu, siis õiguslikus vaates on riigikoolide õpetajad seaduse järgi ainsad, kes saavad streikida oma tööandja vastu ja teiste koolide õpetajad saavad liituda toetusstreigiga,“ toonitas ministeerium kirjas.

EHL-i esimees Reemo Voltri teatas vastuseks, et tegu on väärinfoga, reedese hoiatusstreigi õigus tuleneb otseselt seadusest, see on korrektselt teatavaks tehtud riiklikule lepitajale ning tema poolt vastuväiteid ei ole.

Voltri sõnul peavad Riigi Teataja seaduse järgi hoiatusstreigiks olema täidetud ainult kaks tingimust: hoiatusstreik ei tohi kesta üle tunni aja ning kavandatavast hoiatusstreigist tuleb teatada vähemalt kolm päeva ette.

Seega kõik nõuded hoiatusstreigiks on täidetud ning sel reedel toimub korrektne õpetajate hoiatusstreik, sõnas Voltri.

Eesti haridustöötajate liit teatas möödunud reedel, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega ole erinevalt õpetajatest pakkunud omalt poolt ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.