ISW analüütikute sõnul kirjutas Zalužnõi, et sõda võtab järk-järgult positsioonisõja vormi, ja märkis, et Ukraina peab saama ülekaalu õhus, ületama miiniväljad, suurendama suurtükiväevastase võitluse efektiivsust, looma ja välja õpetama vajalikud reservid ning looma elektroonilise sõjapidamise võimekused, et positsioonisõjast üle saada.

ISW märgib, et positsioonisõda viitab sõjalistele operatsioonidele, mille tulemuseks ei ole kiired dramaatilised rindejoone muutused, vaatamata mõlema poole pidevatele jõupingutustele positsioonide parandamiseks.

ISW analüütikud usuvad, et Zalužnõi ei öelnud oma essees, et sõda on patiseisus, ega väitnud, et Ukraina ei suuda edu saavutada. Tema essee on pigem keskendunud selle selgitamisele, et sõja praegune positsioonisõja iseloom on tehnoloogilis-taktikalise pariteedi tagajärg lahinguväljal ning miinide laialdase kasutamise tagajärg.

Zalužnõi vaagis võimalusi, mida pakuvad Ukrainale Venemaa probleemid, sealhulgas Vene lennuväe märkimisväärsed kaotused, lääne rakettide ja suurtükiväerelvade kasutamine Ukraina poolt ning Venemaa suutmatus kasutada ära oma inimressursside mobiliseerimise võimalusi poliitiliste, organisatsiooniliste ja motivatsiooniprobleemide tõttu.

Zalužnõi jõudis järeldusele, et politsioonisõda on kasulik Venemaale, sest pikendab sõda ja võib lubada Venemaal saavutada teatud valdkondades ülekaal. Zalužnõi väitis, et Ukraina või Venemaa saavad kiire manööversõja juurde naasta sobivate tingimuste korral, mis Ukraina puhul peab hõlmama sõjalist abi.

„Zalužnõi essee oli täielikult sellest, kuidas taastada positsioonisõjas manöövrid, mitte sellest, et sõda on jõudnud patiseisu,“ võttis ISW kokku.

Jaga
Kommentaarid