Laupäeva pärastlõunal algas Ammanis kohtumine Ameerika Ühendriikide, Jordaania, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Egiptuse välisministrite vahel. Kohtumisele oli kutsutud ka Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) täitevkomitee sekretär.

Jordaania välisministeeriumi teatel oli kohtumise eesmärk selge: rõhutada USA-le araabia maade seisukohta, mis nõuab „viivitamatut relvarahu, humanitaarabi kohaletoimetamist ja koheseid meetmeid, mis lõpetaks kogu piirkonna turvalisust ohustava olukorra halvenemise“.

Kohtumisele eelnes arutelu Liibanoni ajutise peaministri Najib Mikatiga. USA välisministeeriumi pressiesindaja andis mõista, et peamiselt arutati pingeid Hizbollah’ ja Iisraeli vahel Liibanoni-Iisraeli piiril, kuid samuti puudutati Iisraeli-Hamasi sõja võimalikku lõpetamist ja selle põhjustatud humanitaarkatastroofiga tegelemist.

„On ülioluline, et me hoolitseksime selle eest, et Iisraeli ja Hamasi konflikt ei leviks mujale Lähis-Ida piirkonnas. Arutasime koos Najib Mikatiga, kuidas seda vältida ning tagada humanitaarabi Palestiina rahvale,“ sõnas Blinken kohtumise järel.

Ameerika Ühendriikide fookus on nihkunud

On raske näha, et araabia maade koalitsioon suudaks kuidagi raputada Ameerika Ühendriikide vankumatut toetust Iisraelile. Kuid välisminister Blinkeni Lähis-Ida tuur on märgiline, kuna näitab fookuse nihkumist: kui varem keskenduti ainuüksi 7. oktoobri terrorirünnakule, saab nüüd üha enam tähelepanu Iisraeli vastulöök Gazas.

Reedel viibis Blinken visiidil Iisraelis, kus rõhutas igal sammul, et toetab Iisraeli õigust end kaitsta, kuid peab oluliseks, et võetaks vastu meetmeid, mis aitavad kaitsta ka Palestiina tsiviilisikuid. Ajakirjanikega rääkides tunnistas ta, et soovitas Netanyahul sõjapidamine pausile panna, et Gaza elanikeni oleks võimalik toimetada humanitaarabi. Sama oli kolmapäeval öelnud USA president Joe Biden.

Juba enne väljasõidule minemist sõnas Blinken Washingtonis, et iga Palestiina lapse nägemine, kes varisenud hoone rusudest välja tõmmatakse, mõjutab teda samamoodi, kui näha sama juhtumas Iisraeli või mõne teise maa lapsega. „See on midagi, millele meil on kohustus reageerida,“ sõnas ta. Palestiina inimestele igasuguse kaastunde näitamine on kapitaalses vastuolus meeleoludega, mis valitsesid sarnasel visiidil veel mõne nädala eest.

Pärast kohtumisi Jordaanias, mille hulka mahtus muuhulgas ka ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) haru külastamine, sõidab Blinken edasi Türki, kus kohtub tõenäoliselt ka president Erdoğaniga. Ka seal kavatseb ta USA välisministeeriumi kinnitusel muuhulgas arutada „tsiviilelanike kaitsmise tähtsust Iisraelis ja Gaza sektoris“ ning „riikide ühist kohustust hõlbustada Gaza tsiviilelanikele elupäästva humanitaarabi suuremat ja püsivat kohaletoimetamist“.

Samal ajal lubas Netanyahu, et jätkab Gaza pommitamist „kogu jõuga“.„Me ei nõustu ajutise relvarahuga, mis ei hõlma pantvangide tagastamist,“ vastas ta Blinkeni mõttele. Muuhulgas tabas Iisrael laupäeval ÜRO-rahastatud koolihoonet, mida kasutasid varjupaigana ümberasustatud Gaza pered. Palestiina võimude teatel hukkus 15 ning sai vigastada üle 70 inimese.

Gazas on tänaseks hukkunud 72 ÜRO töötajat, enam kui üheski teises konfliktis nii lühikese aja jooksul. Blinken avaldas Jordaanias kahetsust, kuid kuidas mõjutab see USA poliitikat?