Martin Arpo sõnul on tema otsus kaitsepolitseis töö lõpetada puhtalt isiklik. „Olen kaitsepolitseis töötanud 23 aastat, neist viimased kümme peadirektori asetäitjana. Tundsin 50. eluaastale lähenedes, et vajan rohkem isiklikku aega,“ selgitas Arpo. „Ega see lihtne otsus polnud, ütleks isegi, et üks raskemaid tööalaseid otsuseid, aga aastate jooksul on kogunenud palju muud, mis tööle pühendumise tõttu pidi seni ootele jääma.“ Arpo kinnitas, et tal on hea meel, et on saanud aidata uuel peadirektoril ametisse sisse elada, aga ega täiuslikku aega töölt lahkumiseks ilmselt polegi.

Andres Ratassepa suhtes, kes tema peadirektori asetäitja rolli üle võtab, on Arpo meel rahul. „Mina Andrese pärast ei muretse: tal on kogemust, energiat ja ta on näidanud ennast vastutusrikka üksuse juhina väga hästi.“

Andres Ratassepp möönis, et asub ametisse päris pinevas julgeolekuolukorras. „Sõjaliste kriiside aegu, nii Venemaa agressioon Ukraina vastu kui ka Iisraeli-Hamasi konflikti tulipunktis peame meie uurima kahjustada saanud merealust taristut ning menetlema keerukaid korruptsioonijuhtumeid,“ tõi ta välja mõned praegusaja sõlmteemad. „Meie ülesanne on ennetada ja tõkestada ohte riigi julgeolekule nii tõhusalt kui võimalik. Koos heade partneritega anname selles oma parima, et Eestis neid riske maandada.“

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja nimetab ametisse kaitsepolitsei peadirektori ettepanekul siseminister. Kaitsepolitsei peadirektoril Margo Pallosonil on kokku kolm asetäitjat. Ratassepa kõrval jätkavad Aleksander Toots ja Martin Perling.