Sündmuste käigus on operatiivset infot laekunud ennekõike Soomest ja Rootsist. Suhtlusest Hiinaga aga võis lugeda Reutersist. Miks on aga kehvalt kommunikeerinud Eesti riigiasutused ja valitsus? Tsahkna selgitas, et näiteks gaasijuhtme puhul juhib uurimist Soome riik ja sellepärast ongi kokku lepitud, et nemad astuvad esimese sammu informeerimisel, nemad vastutavad. Ta märkis, et koostöö on olnud hea. „Kõik, mis me teame, mida saame avaldada, oleme ka avaldanud.“

Soome keskkriminaalpolitsei teatas, et merepõhjast on toodud üles ankur, mis tõenäoliselt kahjustas gaasitoru. Uuritakse versiooni, et Eesti-Soome sidekaabli kahjustus on inimtekkeline ja sama ankur võib olla sellega seotud. Tsahkna rõhutas, et lõplikke järeldusi pole, aga järjest selguvate asjaolude põhjal tundub nii olevat. „Mis tegelikult juhtunud [on], peab uurimine tõendama.“

Ta lisas, et veel eraldi uurimine puudutab Eesti ja Rootsi vahelist kaablit. Suure tõenäosusega on ka too kahjustus inimtekkeline, aga tagamaid veel uuritakse, muu hulgas sedagi, kas sellel on seos gaasitoru ja Eesti-Soome kaabliga.

Kaua uurimised aega võtavad, pole teada. Tsahkna viitas, et uurimist raskendab seegi, et kõik toimus ju vee all merepõhjas.

Ta kirjeldas ka, et juhtunu valguses jälgitakse meretaristut rohkem ja tõstetakse valmisolekut. Ka NATO on otsustanud meie regiooni mõned laevad saata. Tsahkna viitas, et oluline on sõjaline heidutus, et polekski soovi meie vetes toimetada. „Mingid jäljed jäävad ju ikka alles. Ma arvan, et ongi nii, et heidutuse pool, tõsta valmisolekut ja näidata ka täna, et liitlased on valmis kohe sekkuma, kui on vaja. Võin välisministrina kinnitada, et see valmisolek on olemas,“ märkis ta ja nentis: „Sajaprotsendilist kaitset, et midagi teha ei saa, pole lihtsalt võimalik mere all saavutada.“