30.10.2023, 06:05
Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammiga toetatakse kaasamist, konkurentsivõimet ja uuenduslikkust
Eesti-Läti 2021–2027 programm avas teise taotlusvooru jätkusuutlike ja uuenduslike projektiideede leidmiseks piiriülese koostöö, ettevõtluse ja innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonnas.
FOTO:
Eesti-Läti piiriüleses koostööprogrammis osalemiseks on tähtis jätkusuutlik ja uuenduslik idee ning võimekus teha tugevat koostööd. Toetust saab taotleda väga erinevates valdkondades kuni 4. jaanuarini.
Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi toetuse abil on juba kahes riigis elule äratatud palju kultuuri- ja looduspärandi paiku ning uut tuult purjedesse on saanud teenused mõlema riigi väikesadamates. Erinevate uuenduslike lahenduste arendamiseks on näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ühe projekti toetussumma praegu kuni 500 000 eurot. Jätkusuutliku ja vastupidava programmiala toetuse suurus eraldiseisvale projektile on aga miljon eurot.
Otsi üles oma Eesti ja Läti kontaktid! Pange kokku ühine tegevuskava ja tulge konsultatsioonile, mis on ühtlasi projekti elektroonilise esitamise eeldus. Anname head nõu, mis aitab edasi! Projektil peab olema tulemuste saavutamiseks kindel väljavaade – et rahastus jõuaks sinna, kus sellest on inimestele ja keskkonnale kõige rohkem kasu, sest selline fookus on eriti oodatud! Taotlejatele teadmiseks, et piiriülese toetuse mitu programmisuunda soosivad ka ühiskonna haavatavamaid gruppe.
Edukas turismitoode müüb ennast ise
Eelmise perioodi piiriülese programmi toetustega loodi seitse edukat turismitoodet. Juba 2016. aastal hakati rajama transpordi- ja ööbimisvõimalustega 1203 km pikkust Ranniku matkarada Leedu-Läti piirist Eesti põhjaossa, mis jaguneb 20 km pikkusteks etappideks. Et matkajad ei peaks tegema 10 km pikkust looget, taastati 2020. aastal rippsild üle Irbe jõe. Hiljuti on Ranniku matkarajaga liidetud ka Leedu, ühendades ühtseks 1420 km pikkuseks marsruudiks kõik kolm Balti riiki. Ranniku matkarada on omakorda inspireerinud ka metsaraja loomist Lätis ning pikendanud rajaäärsete teenusepakkujate turismihooaega.
„Military Heritage“ on partnerlusprojekt kahe riigi sõjalise pärandi tutvustamiseks. Ajalooentusiastid korraldavad ekskursioone ligikaudu 150-le Nõukogude militaarobjektile, millest osa olid omal ajal isegi kohalikele kättesaamatud. Eestis oli selliseid kinniste tsoonide objekte eriti palju piki kaldajoont ja saartel, samuti on metsades maa-aluseid punkreid, milles julgemad saavad isegi mõne tunni veeta. Lätis on populaarne külastuskoht näiteks Irbene radar.
Projektiga „Industrial Heritage“ loodi reisitraditsioon, et tutvustada Läti ja Eesti tööstuspärandit. Põneva külastuspaigana on uue elu saanud piiriülese rahastuse kaasabil Alatskivi kuivati, Sõrve tuletorn, Hellenurme vesiveski Eestis, aga ka Aizpute veetorn, Kuldīga nõelavabriku torn, Jaunpilsi vesiveski ja Līgatne paberivabriku tööliste korter Lätis – üldse kokku 25 objekti. Algne ambitsioon jõuda selle projektiga 200 000 külastajani, ületati tegelikult topelt. Samm-sammult tegelevad piirkondlikud partnerid praegu ka uute tööstuspärandiobjektide lisamisega.
Toetuse taotlejatel tuleb muide alati silmas pidada, et piiriülese koostööprogrammi omafinantseering on 20% ning toetust antakse pärast projektis kirjeldatud tegevuste lõppemist neljakuuliste aruandeperioodide järel.
Kahe riigi vahel rohkem koostööd, ühiseid teenuseid ja keskkonnahoidu!
Üks sümboolsemaid piiriülese toetuse abil rajatud projekte on Valga-Valka ühine linnasüda koos pilkupüüdva jalakäijate promenaadiga Konnaoja ümbruses. Riigipiirist, mis seni oli linnu eraldanud ning nägi selle paigas räämas välja, sai pärast uuenduskuuri kaasaegne ja nutikas ühenduslüli. Nüüd armastavad inimesed selles kohas aega veeta ja pildistada ning tänu korrastatud ümbrusele sai kindlasti rohkem hoogu ka ettevõtlus.
Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi abikõlbulikud piirkonnad on Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakond ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Riia ja Vidzeme piirkond.
Avaliku halduse suunal on programmi eesmärk tuua piiriüleseid omavalitsusi üksteisele lähemale, toetada ühise tegevuskavaga kestvate koostöömudelite loomist, parandada piirialadel teenuseid, lahendada asjakohaseid õigus- ja haldusküsimusi. Toetust selleks saavad taotleda kohalikud omavalitsused, regionaalsed ja riigiasutused, mittetulundusühingud.
Jätkusuutliku ja elujõulise programmi piirkonna suunal saavad näiteks rahastust taotleda kõik asjakohased keskkonnaorganisatsioonid, ka ettevõtted ja omavalitsused, kes ja kus võiksid teha piloottegevusi ning investeeringuid. See prioriteet keskendub looduskaitse ja elurikkuse ning rohetaristu edendamisele sealhulgas linnakeskkonnas. Samuti on tähtis vältida piirialal jäätmeteket, töötades selleks välja uuenduslikud ja jätkusuutlikud strateegiad. Hästi oluline on siin kahe riigi ühine tegevus! Toetussuuna eesmärk on säilitada ja parandada kogu programmialal loodusvarade üldist seisundit ning ökosüsteemi teenuste kättesaadavust.
Tähtis on inimene
Väga eriline Eesti-Läti projekt oli „How the Shammies learned“, millega loodi lasteraamatud mitte ainult meelelahutuseks ja õppimiseks, vaid köitmaks lapsi arvuti- ja telefoni asemel hoopis raamatut uurima. Interaktiivsed jutupliiatsiga raamatud Näpsudest on omapärase digiõppevahendina laste kaaslased sadades Eesti ja Läti lasteaedades. Need Läti kirjaniku Inese Zandere loodud fantaasiategelased on lõunanaabrite juures vähemalt sama popid kui Eestis Lotte.
Piiriülese toetuse ühe alamsuuna taotlejatena eelistataksegi muide ühiskonnarühmi ja organisatsioone, kellel on suurem tõrjutuse oht – puuetega inimesed, eakad, noored. Tõsi – rahastuse taotlejaiks võivad olla juriidilised isikud, kelle rahaasjad on korras ja asjaajamine hoolas. Inimestevahelisi tegevusi edendavate projektidena on soositud ka kogukonnaüritused; algatused kultuuri- ja spordivaldkonnas; oskuste arendamine; üldsuse teadlikkuse tõstmine sotsiaalse õigluse, osaluse, vastutuse ja sallivuse vallas.
Programmi neljanda prioriteedi eesmärk on näiteks parandada kultuuri- ja looduspärandil põhinevate piiriüleste turismielamuste atraktiivsust, nähtavust ja juurdepääsetavust kõigile ühiskonnagruppidele, mitte ainult liikumispuudega inimestele. Projekti tulemusena peab tekkima edasiarendatud või uus piiriülene terviklik külastuskogemus või turismiteenus läbi sotsiaalse innovatsiooni ja kaasatuse. Näiteks, kui tehakse turismiobjekt-elamus kättesaadavamaks meelepuudega või erivajadustega inimeste jaoks, tuleb seda sihtgruppi kaasata ka toote arendamise käigus. Võimalusel kaasata ka turismielamust pakkudes. Juurdepääsetavus võib tähendada uudseid puhkekohaelemente, suuremas kirjas ekspositsioonitutvustusi, taktiilseid ja VR-elemente. Selleks saavad toetust taotleda kõik asjakohased organisatsioonid kohaliku ja piirkondliku turismi arendamise valdkonnas, samuti teenuseosutajad erasektorist.
Ettevõtted saavad ühiselt ja targalt kasvada
„Smart Heat“ oli edukas ettevõtlusprojekt, kus arendati välja targa kodu lahendus, mis hoiab märkimisväärselt kokku energiat. Tartu kerisetootja Huum oli maailmas üks esimesi, kes tõi elektrikerise, ventilatsiooni ja auruti juhtimise nutiseadmesse. Juhtpaneeli edasiarendamiseks leiti koostööpartner naaberriigist ning selgus, et kahe ettevõtte oskusteave ja vajadused klappisid nagu valatult. Läti ettevõtte Istabai seadmete regulaatorid ühendusid keskjaamaga raadiosagedusel, kuid samas puudus nende nutika kodu lahendusel ekraaniga kasutajaliides, millega võis neid aidata Huum. Selline arendustöö sobib hästi Euroopa Liidu turule – varasema turutühimiku täitnud leiutist märkasid peagi ka teised tegijad. Juhtpaneeli on juba jõudnud kasutusele võtta muu hulgas Eesti ja Soome konkureerivad kerisevalmistajad.
Projekti „Capsules, Herbal water“ käigus lõi Baltimaade suurim tarbekeemiatehas Mayeri Industries AS käed Läti ettevõttega SIA Field ja Forest, mis kasvatab Vidzeme piirkonna metsades ning põldudel ravim- ja lõhnataimi, aga ka tugeva aroomiga okaspuid. Mayeri tehas oli juba mõnda aega otsinud võimalust asendada oma toodetes sünteetilised lõhnaained looduslikega, mis pole ainult keskkonnateadlik ja inimese tervisest hooliv valik, vaid ka oluline konkurentsieelis. SIA Field ja Forest biorafineerimistehases pannakse sobivate lõhnade leidmiseks mängu tipptehnoloogilised agrotehnilised ja teaduslikud lähenemisviisid ning koostööd tehakse Euroopa teistegi suurte tööstusettevõtetega. Mayeri astus hiljem teisegi julge sammu ning hakkas tootma looduslike lõhnaainetega rikastatud pesuvahendeid. Loodussäästliku kodukeemia kasutamine aitab tunduvalt vähendada igaühe ökojalajälge ning parandada maakera tervist.
Need näited toetusprogrammi eelmisest perioodist võiksid olla inspiratsiooniks uutele innovatiivsetele taotlejatele.
Perioodil 2021–2027 rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (Interreg) Eesti-Läti programmi 26 miljoni euroga. Eesti-Läti programmi korraldusasutuseks Eestis on Riigi Tugiteenuste Keskus.
PROJEKTITAOLUSI ON VÕIMALIK ESITADA NELJA ERINEVA PROGRAMMIPRIORITEEDI ALL
II vooru maht: 2 216 224,17 eurot
Toetus projekti kohta
Avalik haldus: 300 000 eurot
Inimestevahelised tegevused: 70 000 eurot
Taotleda saavad:
kohalikud omavalitsused
regionaal- ja riigiasutused
mittetulundusühingud
II vooru maht: 3 013 514,69 eurot
Toetus projekti kohta: 500 000 eurot
Taotleda saavad:
väikese ja keskmise suurusega ettevõtted
kompetentsikeskused
ettevõtlust arendavad organisatsioonid
II vooru maht: 7 754 308 eurot
Toetus projekti kohta: 1 000 000 eurot
Taotleda saavad:
keskkonnaorganisatsioonid
ettevõtted
kohalikud omavalitsused
II vooru maht: 2 392 105,60 eurot
Toetus projekti kohta: 1 200 000 eurot
Taotleda saavad:
kõik asjakohased organisatsioonid kohaliku ja piirkondliku turismi arendamise valdkonnas
erasektori teenuseosutajad
