Riigikaitsest räägitakse palju, kuid selle osaks olevat elanikkonnakaitsest peaaegu üldse mitte. Vahel öeldakse, et elanikkonnakaitse on meil lapsekingades, ja sinna see jääb. On see nii või ma liialdan?

Eesti elanikkonnakaitse on sellises seisus, et mida ei ole, seda ei ole. Viimase kolmekümne aasta jooksul ei ole seda süsteemselt arendatud. Sellel puudub püsiv rahastus. Kõik munad on laotud ühte korvi ja selle korvi nimi on riigikaitse. Riigikaitse koosneb kahest aspektist: sõjaline kaitse ja elanikkonnakaitse. Summasid on heldelt jagatud laiguliste poolele, aga tagala – mis toetab rinnet nii moraali kui ka ressurssidega; pealegi tulevad mobiliseeritud ju tagalast – on jäänud tähelepanuta ja rahastuseta.