Eleringi endine juht Taavi Veskimägi: kui keegi tahab elektri- või gaasitaristut rünnata, siis on see alati võimalik

Eleringi endine juht, Balticconnectori ehitamist juhtinud Taavi Veskimägi sõnas täna Delfi Erisaates, et elektri- ja gaasitaristut on võimatu fokusseeritud rünnaku eest kaitsta - mitte ainult Eestis, vaid ülemaailmselt.

„Ma arvan et üks asi tuleb meil endal teha selgeks - see ei ole Eesti kaasus, see ei ole Euroopa kaasus, see on globaalselt nii - võtame sündmused USAs, Aafrika riikides - kui keegi tahab fokusseeritult elektri- või gaasitaristut rünnata, siis on see alati võimalik,“ rääkis Veskimägi.

„Elektri- ja gaasitaristu asub nii maismaal kui meres igal pool laiali, et seda kaitsta tervikuna fokusseeritud rünnaku vastu, siis see on võimatu,“ lisas ta.

Tervet saadet kuula siit: ERISAADE | Merekaablite sabotaažiga peab arvestama. Veskimägi: teavituse parandamine maksab kümneid miljoneid

Veskimägi sõnul on ennetavalt võimalik teha kaht asja: esmalt arendada taastevõimekust ehk kiirust, millega jõutakse sellise rünnaku tagajärgi likvideerida. Teiseks tuleb luua alternatiive juhuks, kui üks infrastruktuuri element - näiteks Eesti gaasivarustuse puhul Balticconnector - rivist välja langeb. "Kui me Eesti varustuskindlust vaatasime Balticconnectorit rajades, siis Balticconnector lõi Eleringi jaoks olukorra, kus me saame Eestit toita nii põhjast kui lõunast,“ selgitas ta, et juba toona peeti oluliselt riskide hajutamist.

Kliimaminister Kristen Michal rääkis saates, kuidas süsteemioperaatoril - Balticconnectori puhul Eleringil - on võimalik teoreetiliselt tõsta taset, kui kiiresti nad saavad võimalikust rünnakust, rikkest teada. „Tänagi andsid süsteemioperaatorid asutustele teada, et rõhk langes,“ viitas Michal pühapäeval toimunule. „Meil saab olla parem teadmine, mis kus täpselt toimub, aga ega ta pahatahtliku ründe vastu ei kaitse,“ tõdes Michal.

Michal rääkis, kuidas kliimaministeerium on viimase poole aasta jooksul kaitseministeeriumiga arutanud ja analüüsinud, kas ja mida elektri- ja gaasitaristu kaitseks ära teha. „Kaitseministeeriumiga oleme suhelnud, oleme esitanud hulga ettepanekuid - need ettepanekud meie vaatest ongi sellised indikaatorid, kuidas taristut on hoitud, mis selle taristuga toimub, ja teisest küljest annab ka varasema hoiatuse kui midagi peaks toimuma hakkama - see on see, mida meie näeme omalt poolt,“ rääkis ta. „Ma arvan et rahalise poole pealt kindlasti saab seda rahastada Elering või tekivad selleks mingid muud rahalised võimalused. Merel julgeoleku tagamine jääb mereväe pädevusse“

Veskimägi viskas seepeale õhku küsimuse, kas ja mida meile kiirem teavitussüsteem annaks ning kas sellele oleks mõtet kulutada miljoneid. „Kas see kiirus, teada saamise kiirus annab väga palju meile midagi juurde? Selle asemel, et tund aega hiljem saame teada, et rõhk hakkab langema, saame siis pool tundi varem? Investeerides sinna miljoneid. Kas see on reaalselt riski vähendav meede,“ küsis ta.

Balticconnectorit lõhuti

Soome lahel kahjustati ööl vastu pühapäeva eri kohtades nii Eesti ja Soome vahelist Balticconnectori gaasitoru kui ka sidekaablit. Teisipäeval kinnitasid nii Soome kui Eesti valitsus, et kahjud on inimtekkelised.

Gaasivoog torus suleti, juhtunu hetkel oli gaas suunatud Soomest Eestisse. Soome politsei on alustanud gaasitoru teemal kriminaalmenetlust. Lisaks Balticconnectorile tabas rike sidekaablit, mis asub Eesti majandusvööndis, seda riket uurib Eesti prokuratuur.