VIDEO | Pevkur Ussisõnade õppekogunemisest: paari tuhande inimese osas on veel vaja teha analüüs, miks nad kutset kätte ei saanud
(16)
Täna võtsid kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi ja kaitseminister Hanno Pevkur kokku pea poolteist kuud kestnud õppuse Ussisõnad. Pevkuri sõnul ei saadud siiski 10 000 reservisti täis ning vaja on teha täiendavat analüüsi nende osas, kes kutset kätte ei saanud.
Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine, kuhu oodati osalema ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu.
Pevkuri sõnul oli kõige olulisem see, et maakaitse isikkoosseis suurenes pea kahekordselt.
„Tõesti me ei saanud täis 10 000 reservisti erinevatel põhjustel, aga põhimõtteliselt saame öelda, et see kümnetuhandeline lisakoosseis on meil varustatud, on koosseisudesse määratud ja see on kõige suurem väärtus,“ ütles Pevkur ja lisas, et sõjaaja maakaitse ja kaitseväe koosseis suurenes 26 000 pealt 36 000 võitlejani.
Pevkur märkis, et kohale tulid ka need, kellel oli viimasest ajateenistusest möödas näiteks 15 aastat või rohkemgi. „Selline väga lai spekter inimesi oli ja mul oli väga hea meel näha, et nende meeste motivatsioon on kõrge. Nad said aru, miks nad tulid ja tegelikult on väga hea meel näha, et Eesti rahvas on valmis Eesti riiki kaitsma,“ ütles ta.
Kuigi 10 000 reservisti eesmärki ei saavutatud, ei pane see Pevkurit muretsema, sest kohaletuleku protsent oli sarnane eelmiste õppekogunemistega.
„Loomulikult tuleb arvestada, et kuna selline vanuseline koosseis oli natukene suurem, siis väga paljudel inimestel olid muud toimetamised, üsna paljud tuli tervislikel põhjustel vabastada. Eks me neid lõplikke järeldusi veel teeme. Nagu kindral Herem ka ütles, siis tegelikult paarituhande inimese osas on meil veel vaja teha täiendav analüüs, et miks nad kutset kätte ei saanud, miks nende telefonid ei vasta või üldse, et telefonid pole aktiivsed. Seda analüüsi me veel kindlasti teeme,“ rääkis Pevkur.
Pevkur märkis, et kui kevadtorm on ajateenijate n-ö lõpuküpsuseksam, siis maakaitse puhul räägitakse nendest inimestest, kes on olnud ammu reservis. „Nad pole olnud püsivalt kaasatud üsna pikki aastaid Eesti kaitsetegevuses ja kaitseplaanis ning nüüd see puudutab siis maakaitse osa ehk põhiliselt need inimesed ongi kutsutud tagasi eesmärgiga oma kodukoha ja perekondade kaitseks,“ ütles ta.
Vaata pikemalt videointervjuust!
