Venemaa viis oma Krimmi põhibaasist välja suurema osa laevadest

Venemaa on viinud ära suure osa laevadest oma põhibaasist okupeeritud Krimmist, sealhulgas kolm ründeallveelaeva ja kaks fregatti. Sündmus leidis aset peale Ukraina rünnakuid nende laevastiku vastu.

Väidete kohaselt on laevad viidud Sevastopolist teistesse Venemaa ja Krimmi sadamatesse. Sevastopolist lahkumine toimus peale Ukraina vägede rünnakuid viimaste nädalate vältel, mis kahjustasid tõsiselt Venemaa laevu ja laevastiku peakorterit ning on tõenäoliselt ajutine kaitse Ukraina edasiste rünnakute eest.

Kolimise sõjaline mõju on piiratud, sest laevad saavad endiselt tulistada tiibrakette tsiviilinfrastruktuuride pihta, nagu sadamad ja elektrivõrgud, ütlesid mereväeeksperdid.

Ukraina löögid murdsid laevastiku blokaadi Ukraina sadamates, keelates Venemaa juurdepääsu Musta mere osadele. Lisaks avas see Ukrainale uue koridori majanduslikult elutähtsate viljasaadetiste lähetamiseks.

Sateliidipildid näitasid, et suurem osa mereväe laevadest viidi Venemaa Musta mere äärsesse sadamasse Novorossiiskisse, ütles strateegiate ja tehnoloogiate analüüsi keskuse vanemanalüütik Mihhail Barabanov.

Mereväeekspert ja konsultatsioonifirma Bosphorus Observer juht Yoruk Isik ütles, et satelliidipiltidel on näha Feodosiya laevatehase sissepääsu juurde paigutatud võrke ja praame, mis illustreerib Venemaa muret Ukraina edasiste rünnakute pärast. „Neil on teatud julgeolekumure, et Ukraina saab siin edukalt läbi viia mereoperatsiooni,“ ütles Isik.

Ära viidud laevastiku hulka kuulusid kõik kolm ründeallveelaeva, kaks juhitavate rakettidega fregatti ja üks patrull-laev. Sealhulgas viidi piki Krimmi poolsaart kaugemal itta asuvasse Feodossija sadamasse suur dessantlaev, hulk väikseid raketilaevu ja uusi miinijahtijaid.

Ukraina on viimastel nädalatel rünnakuid läbi viinud tiibrakettidega. Nad kahjustasid vene allveelaeva ja suurt dessantlaeva, samuti Musta mere laevastiku peakorterit. Analüütikud ütlesid, et nende rünnakute puhul kasutati Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa tiibrakette. Nende kasutamisega on seatud Ukrainale piirangud, mille kohaselt nad ei saa tabada Novorossiiskit.

„Otsuse peamiseks teguriks on see, et lääs on seni keelanud Ukrainal 2014. aastal Vene Föderatsiooni piirides löömiseks kasutada lääne relvi,“ ütles Barabanov. Ukraina tabas edukalt Novorossiiskit, kasutades kohapeal toodetud mereväe droone selle aasta alguses.

Ukraina on oluliselt piiranud Venemaa mereväe manööverdamisvõimet Mustal merel. Ukraina pinnadroonid rammisid Novorossija sadamas Venemaa dessantlaeva ja ründasid avaveel teist laeva. Samuti kasutas Ukraina oma meredroone, et rünnata naftatankerit, mis veab Vene õhujõudude lennukikütust. Lisaks ründasid nad ka silda, mis ühendab Venemaa mandriosa Krimmiga.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja ütles kolmapäeval, et Ukraina on nihutanud Musta mere rindejoone vähemalt 100 meremiili kaugusele Ukraina rannikust. Ukraina lõunapoolsete kaitsejõudude pressiesindaja Natalia Humeniuk ütles, et Venemaa laevad ei lähe Krimmi poolsaare läänepoolsest otsast Tarkhankuti neemest kaugemale.