Kersti Kaljulaid lahkub Alexela nõukogust: ma ei saa äri Venemaaga heaks kiita
(316)
President Kersti Kaljulaid andis sotsiaalmeedias teada, et enam Alexela nõukogus ei jätka. Ta viitas, et põhjuseks on see, et Alexela äritegevus on otseselt seotud Venemaaga.
„Liitusin kevadel Alexela nõukoguga. Ilmselt pole saladus, et energeetika ja rohepööre on minu jaoks põnevad teemad ja pakkumine üle mitmekümne aasta nii-öelda käed külge panna on väga huvitav. Alexelal on mitmeid projekte (biogaasi tootmine, energiasalv), mis utsitavad Eesti majandust rohelisemaks,“ märkis ta Facebookis.
„Kui Alexela nõukogus aprillis alustasin, oli import Venemaalt lõpetatud ja ka LPG-d (vedelgaas -toim), millele on kõige keerulisem leida muudelt turgudelt alternatiive, tarniti Kasahstanist. LPG suuremad tarbijad on toidutööstus ja põllumajandusettevõtted, kes alternatiivseid kütuseid täna kasutada ei suuda,“ lisas ta. „Suvel tekkinud tõrked Kasahstani tarnetega asendati kahjuks ikkagi Venemaal toodetud LPG-ga. Kuigi ettevõte otsib uuesti alternatiive, võtab see aega. Mõistagi ei saa ma äri Venemaaga heaks kiita, mistõttu esitasin täna taotluse nõukogust lahkumiseks.“
Kaljulaid loodab, et nii Alexela kui teised Euroopa ettevõtted saavad võimalikult kiiresti Vene energiast priiks. „Selleks on muidugi vaja ka rahvusvahelist koostööd ja otsustusjulgust, konkreetselt LPG osas aga ka Euroopa sanktsioonimehhanismi ja suuri investeeringuid. Üksi tegutsedes satub ohtu meie toidutööstus.“
Alexela äritegevusest, mis seotud Venemaaga, kirjutas juunis EPL. Alexela tegevjuht Aivo Adamson kõneles siis, et alustati koostööd kasahhidega ja Venemaalt on Alexela vedelgaasi soetanud üksnes erandjuhul, kui kasahhide tarnetega on probleeme olnud.
Pärast Kaljulaidi tänast sõnavõttu Facebookis saatis Alexela peatselt pressiteate. Seal öeldi, et on poolteist aastat püütud leida lahendus LPG tarnetele. Jaanuaris suudeti leida asendus Kashastani näol, kuid suvel kasahhidega koostöö riigis aset leidva energiakriisi tõttu lõppes. “Oleme tänaseks jõudnud tagasi alguspunkti selle LPG gaasiga, mida vajame toiduainetööstuses ja põllumajanduses. On äärmiselt kahju, et Kashastani import on osutunud ajutiseks lahenduseks,“ sõnas energiaettevõtte juhatuse esimees Marti Hääl. “Kuna tegemist ei ole Euroopas ega Eestis sanktsioneeritud tootega on lahenduste leidmine keeruline. Eesti ettevõtjal üksi keeruline teha seda, mida Euroopa välispoliitika pole siiani suutnud.“