Läänemets sõnas vastuses, et Koidula piiripunkti pingelisi läbirääkimisi peeti valitsused korduvalt. Läänemetsa positsioon oli, et valitsus ei peaks piiripunkti osas tegema läbimõtlematuid kärpeid, mille mõjud on ebaselged ning võimalik kokkuhoiud ei pruugi realiseeruda. „Pean tõdema, et pikkade arutelude tulemusena saime valitsuse ümber veenda ning Koidula piiripunkt jätkab senisel kujul,“ kinnitas Läänemets.

Siseministeerium on Läänemetsa sõnul jätkuvalt seisukohal, et piiripunkti korralduse võimalikul muutmisel ei tohi lähtuda vahetult saadavast rahalisest kokkuhoiust vaid tuleb mõjusid hinnata laiemalt. Läänemets sõnas taas, et võimaliku kokkuhoiu puhul pole selge, kas piiripunkti töökorralduse muutmisega soovitud kokkuhoid kaasneks.

„Töökorralduslikud muudatused toovad endaga igal juhul kaasa täiendavad kulud - olgu selleks vajalikud ümberkorraldused ühes või sootuks mitmes piiripunktis,“ ütles Läänemets.

Läänemets sõnas veel, et siseminister võib küll teha ettepaneku piiripunktide sulgemiseks näiteks riigi julgeoleku huvides, kuid sellise ettepanekuga ei ole valitsusse mindud. „Kinnitan, et siseministeerium ei ole täna piiripunkti sulgemise ega liikluse osalise piiramise ettepanekut valitsusele teinud,“ ütles Läänemets.

Siseministeerium on küsinud Koidula piiripunkti võimaliku sulgemise või läbi selle liikluse osalise piiramise võimalike mõjude kohta arvamusi rahandusministeeriumilt, kliimaministeeriumilt, välisministeeriumilt ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt.

Samuti tellis siseministeerium piiripunkti sulgemisest saadava võimaliku rahalise kokkuhoiu uuringu. Uuringu eesmärk on saada infot, et otsuse langetamisel oleks võimalik arvestada kaasnevaid mõjusid ja leida neile vajadusel maandamistegevused. Uuringu tähtaeg on 15. oktoober.

Täna avaldas Delfi TV videoloo, kus Setomaa kohalikud jagavad oma kogemusi ja arvamusi seoses õhus olnud võimalusega, et Koidula piiripunkt suletakse.

Koidula piiripunkti ületavad eestlased igal aastal kümneid tuhandeid kordi. Peamiselt on need Eesti kodakondsed, kes jagavad end näiteks Petseri ja Värska vahel ning käivad pidevalt edasi-tagasi üle piiri. Näiteks võivad teisel pool piiri olla inimese sugulased või käiakse vastupidi hoopis Petserist Eestisse tööl.

Ajalooliselt ongi kogu Setomaa Eesti osa, kuid kuna Venemaa pole peale Eesti taasiseseisvumist Tartu rahu piirileppega nõustunud, lõigati Setomaa sisuliselt kaheks. Sellest hoolimata on kogukond endiselt tihedalt põimunud.