EKRE aseesimees Mart Helme andis kõnepuldist teada, mida arvas koalitsiooni plaanist eelnõu tagasi lükata. Tema sõnul oli koalitsiooni tahtmine täiesti arusaamatu.

Helme kritiseeris ka seda, et doktoritöid kirjutatakse inglise keeles.

„See on, nagu Ameerikas öeldi pärast kodusõda, kui neegerorjad vabastati, aga oli teatud hulk ja teatud sotsiaalsesse seisusesse kuuluvaid endiseid neegerorje, kes ei tahtnud seda vabadust. Neid nimetatakse tänase päevani houseni**er'iteks. Mõisate, suurnike teenistuses olnud toapoisid, toatüdrukud, koduorjad, kellele meeldis see, kes olid staatuse poolest kõrgemal kui need, kes olid seal põllu peal. Houseni**er'i mentaliteet on see, sõbrad!“

Helme jätkas oma sõnavõttu sellega, et kui riik ei seisa kõrghariduses eesti keele positsioonide eest, siis labastatakse ülikoolid „mingisuguseks rahvusvaheliseks kloaagiks, kus sõel kusagilt Aafrikast, Lähis-Idast, ma ei tea, kust tulnud üliõpilaste vastuvõtmisel on nii suur, et sealt terved mandrid mahuvad läbi“.

„See ei ole rahvuslik uhkus ja see ei ole see, eriti kui me räägime praegu riigikogu liikmeteks olemisest, mida ootab meilt eesti rahvas ja mida ootab meilt meie rahvuslik kultuur ja meie rahvuslik ajalugu,“ jätkas Helme.

Enam kui mõni tosin sissekannet

Viimase paari aasta jooksul on sõna „neeger“ riigikogus kõlanud küll ja veel, kusjuures pea eksklusiivselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute suust. Lõviosa solvavaid väljendeid lasti lendu 2021. aasta mais, kui päriti aru Kumus avatud näituse „Erinevuste esteetika“ kohta. Arupärimine tõstatus asjaolust, et osade kunstiteoste pealkirju oli muudetud neutraalsemaks, eemaldades neist rassi rõhutavad sõnad.

„Ma ei näe sõnas „neeger“ midagi halba!“ leidis Kalle Grünthal teiste hulgas. Tuletame meelde filmi „Brat“ – „Brat 1“ oli vist, jah – see ütleb väga ilusti ära: venelane on venelane, hiinlane on hiinlane, neeger on neeger!“

Teiste pärlite seas on Peeter Ernits leidnud, et Mali pealinna Bamakot valitsevad „harimatud neegrid“, Martin Helme ja Siim Pohlak tundnud muret meie majanduskeskkonna pärast, kui „mingid neegrid jalgrattaga mööda Tallinna toitu laiali veavad“ ning Uno Kaskpeit kartnud, et siin elavad ja töötavad neegrid „kindlasti suhtlevad meie tüdrukutega, sest tumedaid tüdrukuid ma siin ei ole näinud“. Kaskpeit küsis seepeale peaminister Kaja Kallaselt, kas valitsuse eesmärk on meie rahvas tumedaks muuta.