Peaminister selgitas, et pankade 2024. ja 2025. aasta prognoositavaid ülikasumite maksustamisega on hiljaks jäädud, sest maksukorralduse seaduses on kokku lepitud, et uued maksud tuleb kehtestada kuus kuud varem ja seega 2024. aastaks ei oleks jõudnud seda niikuinii teha. „Selles olukorras istusime pankadega maha, et kuidas saada nendest kasumitest ka riigieelarvesse suurema osa ja see summa, mida nad lubasid täiendavalt sellele, mis on juba prognoositud avansilise tulumaksuna või tulumaksuna, pankadelt tuleb,“ viitas Kallas eile pangajuhtidega sõlmitud kokkuleppele, mille järgi võtavad pangaomanikud lähiaastatel kasumi välja ja maksavad selle pealt makse.

„Ma tuletan lihtsalt meelde, et pangad on ainuke ettevõtlussektor, kellel on klassikalises mõttes tulumaks, teised reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa,“ märkis Kallas ja täpsustas, et see summa on 2024. aastal 80 täiendavat miljonit eurot. „136 miljonit vist oli see, mida me oleme prognoosinud, pluss 80 miljonit ja 2025. aastal pluss 42 miljonit 193 miljonile lisaks,“ täpsustas ta. Samuti märkis Kallas, et pangad elavdavad majandust, andes laene, andes ligipääsu kapitalile ja makstes hoiuste pealt intressi ning kokkulepe ei halvenda Eesti majanduse olukorda.

Peaminister vastas veel Martin Helme küsimusele rahanduse ja majanduse, Tanel Kiige küsimusele uurimiskomisjoni loomise takistamise, Helle-Moonika Helme küsimusele riigi olukorra, Riina Solmani küsimusele riigieelarve ja Rene Koka küsimusele moraalsete standardite kohta.

Infotunnis osalesid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja siseminister Lauri Läänemets. Kaitseminister vastas Andres Metsoja küsimusele ussisõnade kohta. Siseminister vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele järgmise aasta eelarve ja Lauri Laatsi küsimusele maksude kohta.