Eesti linnade ja valdade liit: riik ei jaga ümber mitte omavalitsuste rikkust, vaid vaesust

Täna toimunud valitsuskomisjoni ning Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) vahelisel eelarve läbirääkimiste koosolekul tõdesid liidupoolsed esindajad, et omavalitsuste silme ees terendavaid murekohti on rohkem, kui riigi poolt pakutavaid lahendusi.

„Me oleme kriisis, see on selge, ning keegi ei vaidle, et ees ootavad rasked ajad. Omavalitsuste suurim hirm on see, et riik vähendab omavalitsuste tulubaasi. Sellele lisandub veel varasemalt riigi poolt saadetud sõnum tulude ümberjagamisest ning lõpuks ei räägi me mitte rikkuse, vaid hoopis vaesuse ümberjaotamisest,“ kommenteeris ELVLi juhatuse esimees Mihhail Kõlvart.

Kõlvart rõhutas oma sõnavõtus, et lisaks tulubaasi problemaatikale teeb murelikuks ka lubatud õpetajate palgatõus. „Keegi ei vaidle vastu sellele, et õpetajatele lubatud palgatõus on positiivne. Omavalitsuste jaoks on põhiküsimus see, kas riik plaanib linnadele-valdadele eraldada lisavahendeid ka lasteaiaõpetajate ja teiste haridustöötajate palgatõusuks, mis on sektori töötajate täiesti õigustatud ootus,“ ütles ta.

„Jätkuvalt on osapooled eriarvamusel üldhooldust puudutavate kulude osas, sest kulumudeli koostamisel ei olnud teada üldhooldust vajavate klientide koguarv,“ täpsustas Kõlvart. „Hooldusreformi rakendamine tõi turule suurema nõudluse, kui pakkuda suudetakse. Selle otsene tagajärg on oluliselt kõrgemad kohatasud, kui riigi poolt algsetes arvutustes aluseks võeti. Reformi ettevalmistamisel tehtud prognoosid on osutunud ebatäpseks ja hooldust vajavate isikute hulk on suurem,“ lisas ta. „Teada on, et mõned omavalitsused soovivad tekkinud probleeme kohtu abil lahendada. See on loogiline lähenemine kui omavalitsus on seisus, et tal ei ole võimalik riigi poolt pandud kohustusi täita,“ tunnistas juhatuse esimees.

Liidu juhatuse liige ja Saue vallavanem Andres Laisk tunneb aga muret omavalitsuste investeerimisvõimekuse pärast. „On selge, et välisnõudlus lähiriikidest langeb, puudutades eriti ehitussektorit ja töötlevat tööstust. Hetkel tuleks seda sisenõudluse arvelt toetada ja omavalitsused on olulised investeerijad. Kui omavalitsused ei investeeri, avaldab see mõju erasektorile ja majanduslanguse süvenemisele. Seetõttu leian, et hetkel on oluline jätkata investeerimist ja pikendada koroonakriisi ajal alguse saanud toetusmeetmeid veel mõneks aastaks. Laenukoormuse määra kunstlik madalale toomine nendel omavalitsustel, kelle põhitegevuse tulem võimaldab laene teenindada, on majanduspoliitiliselt väga vale samm,“ sõnas ta.

„Täna oleme mures, et riik ei teeks omavalitsuste suunas samme, mis olukorra veel hullemaks keeraks. Valitsus peab kuulama ELVLi seisukohti – küsimus pole selles, kas paneme jõulukuuse otsa tähe. Peame keskenduma sellele, kas kuusk püsib üldse püsti. Praegusel kursil jätkates on kõiki omavalitsusi ees ootamas võrdne viletsus,“ lõpetas Laisk.

Suur eesmärk peaks olema omavalitsuste autonoomia laiendamine. Täna ei ole sellele antud valitsuse poolt selget sisu ning termini kasutamine tekitab pigem negatiivseid emotsioone. Autonoomia saab tekkida alles siis, kui finantseerimisel tekivad omavalitsustele vabad vahendid, mille kasutamise üle saavad nad ise otsustada. Hetkel ei paku riik sisulisi lahendusi ning vähendab samal ajal omavalitsuste võimalusi täiendavate vahendite kaasamiseks.

Kõlvart lisas, et riik on ära unustanud, et iga Eesti elanik elab kusagil linnas või vallas ning omavalitsuste hakkamasaamine ja jätkusuutlikkus peaks olema riigile esmatähtis. Kahjuks ei ole riik praegusel ajal omavalitsustele probleemide korral mitte appi tulnud, vaid annab otseselt või kaudselt omavalitsustele ülesandeid järjest juurde, tagamata sealjuures piisavat rahastust tegevuste elluviimiseks.