Mäletatavasti pakkusid sotsid välja idee, et pankadele võiks kehtestada täiendava erimaksu, mis tooks riigi kaukasse kopsakat lisa. Reformierakond on sellele vähemasti avalikes sõnavõttudes pigem vastu olnud.

Täna kohtus Kaja Kallas pankade esindajatega. Pärast seda ta kohe meediale kommentaare ei jaganud. Pangad on erimaksustamisele vastu.

Veidi enne kella 14 uurisid ajakirjanikud Kallaselt, kuidas kohtumine möödus. „Hästi,“ kostis Kallas ning pareeris küsimusi. Ta toonitas, et soovib teemal esmalt rääkida partneritega, et nad ei peaks millestki meedia vahendusel kuulma.

„Minu sõnum oli see, et kuidas saame olukorra lahendada nii, et pangad oma solidaarse panuse annaksid,“ sõnas ta siiski. Milles solidaarne panus väljenduks, ta ei täpsustanud. Kas Reformierakonnast on saanud pangamaksu toetaja? „Ei ole, ei ole,“ kostis peaminister. „Ei läinud seda suruma,“ märkis ta.

Sotside juht Lauri Läänemets ootas samal ajal huviga, et teada saada, millest Kallas ja pangajuhid rääkisid. „Lõppkokkuvõttes ma ütlen – eesmärk on, et raha, mis on kogunenud pankadesse, võiks ju osaliselt Eesti majandusse tagasi tulla.“

Läänemets märkis, et kõigil kolmel erakonnal on ootus, et täna võiks eelarve osas kokkuleppele jõuda. Samas möönis ta, et sama ootus oli ka möödunud nädalal Vihulas ning eile, kui kõnelustega pärast nädalavahetust jätkati.

Pingeid tekitab riigi rahanduse nigel seis. Abi otsitakse näiteks võimalusest muuta reegleid leebemaks. Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile riigieelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahetakse lihtsustada reegleid, mis on valitsusele ette seatud eelarve koostamisel. Muudatus võimaldab ilmselt nelja aasta peale ehk aastatel 2024–2027 summaarselt kavandada eelarveid kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremas puudujäägis kui kehtiva reeglistiku alusel.

Lisaks plaanib valitsus jätta 2025. aasta maksutuludesse ilma konkreetse maksuliigita tühja eelarverea, mille eeldatav summa on 400 miljonit eurot ehk ligikaudu üks protsent oodatavast SKP-st, kirjutab ERR.

Pole kindel, kas tulevad juurde ka mingid konkreetsed lisamaksud. Kaja Kallas on avalikult rääkinud limonaadimaksust, aga see riigieelarvesse just palju raha ei süstiks.

Eile rääkis Mart Võrklaev juba teada oleva automaksu kohta, et see võiks jõustuda 2025. aastast, mitte 2024. aasta juulis. Siis oleks ühiskonnal võimalik enne rohkem kaasa rääkida.