Eelarvereegleid lõdvendatakse. Rahandusministeerium ootab plaanile tagasisidet kõigest kaks päeva
(48)
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile riigieelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahetakse lihtsustada reegleid, mis valitsusele ette seatud eelarve koostamisel.
Kaja Kallas sõnas eile Delfile, et valitsus läheb riigieelarve baasseaduse leevendamise teed. „Mõte on siduda see Euroopa kriteeriumitega. Oleme seadnud endale karmimad piirangud, kui Euroopa piirangud on.“
Nüüd on eelnõu teele saadetud. „Eelnõu eesmärgiks on muuta riigieelarve seaduses sisalduvaid riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti siseriiklikud eelarvereeglid vastavusse EL õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. EL õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele,“ on kirjas tolle seletuskirjas.
Eelnõuga tehtavad muudatused:
* Valitsussektori eelarve tasakaalu planeerimise alusena nähakse ette majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping.
* Valitsussektori eelarve iga-aastane struktuurne positsioon on vastavalt eelnimetatud lepingule tasakaalus juhul, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Lisaks võib juhul, kui riigi võlatase on alla 60% SKPst ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on madalad, struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarveeesmärgi raames ulatuda ühe protsendini SKPst.
* Seadusest jäetakse välja kompensatsioonimehhanism.
Eeldusel, et keskpika perioodi eelarve-eesmärk seatakse tasemele -1,0% SKPst, võimaldab muudatus nelja aasta peale ehk 2024–2027 summaarselt kavandada eelarveid kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremas puudujäägis kui kehtiva reeglistiku alusel.
Vastavalt rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosile on 2024. aasta majandusolud sellised, mis kohandust struktuurses eelarvepositsioonis ei nõua.
