Rektorite Nõukogu: halduslepingu rikkumine oleks lubamatu. Kui riik ei täida oma kohustusi, siis ei saa ülikoolid täita enda omi

Täna hommikul kogunenud Rektorite Nõukogu juhatus tuletab valitsusele meelde, et ülikoolide tegevustoetuse planeeritud kasv ei ole kõrghariduse eelisarendamine, vaid paljude aastatega tekkinud mahajäämuse likvideerimine. Rahastamislubadusest taganemine tooks nõukogu sõnul kaasa läbirääkimised halduslepingute muutmiseks.

Vähem kui aasta tagasi sõlmisid Eesti ülikoolid riigiga halduslepingud, milles riik lubab arvestada „kõrgharidusõppe vahendite planeerimisel kasvuvajadusega 15% aastas.“

„Selleks, et korvata kõrghariduse pikaajalist alarahastust, lepiti 2022. aasta riigi eelarvestrateegia loomise protsessis kokku, et kõrghariduse rahastamine kasvab järgneval neljal aastal 15% aastas. Eesti ülikoolide jaoks oli selle kokkuleppe saavutamine eeltingimus, et oleksime nõus allkirjastama seni sõlmimata jäänud halduslepingud,“ ütles Rektorite Nõukogu esimees, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ta lisas, et rahastuse samm-sammuline kasv mitme aasta jooksul oli kompromiss, kuidas tuuakse kõrghariduse rahastus välja pikaajalisest madalseisust. „See on eelmisel halduslepingu perioodil tekkinud võla kate, mitte veel tulevikku vaatav pikk plaan.“

Riigikogu valimistele eelnenud pooleteise aasta jooksul kohtusid ülikoolide rektorid mitmel korral kõigi parlamendierakondadega ja said kinnituse, et poliitilisel tasandil oli saavutatud hea arusaam kõrghariduse rahastamise kriisist ja ka valmisolek leida sellele kriisile lahendus. Asser märkis, et sisuliselt tähendaks kõrgharidusele ja teadusele lubatud rahastuse kärpimine taganemist nii halduslepingutest, teadusleppest, riigi eelarvestrateegiast kui ka koalitsioonilepingust.

Rektorid tõdesid, et teadus ja kõrgharidus ei ole riigi jaoks luksus, mille puhul ühiskond saaks valida – omada või mitte omada. Just majanduslikult keerulistel hetkedel, suurte ühiskondlike muutuste keskel on vaja selget visiooni ja plaani, kuidas võimaldada paremat haridust, kuidas anda ühiskonnale rohkem kõrgharitud inimesi.

Eesti majanduse pikemaaegne keeruline seis viitab selgelt vajadusele leida uusi lahendusi, et Eesti ühiskonna areng saaks jätkuda. Tegevustoetuse kasvu kokkulepe on Eesti ülikoolidele andnud võimaluse kasvatada näiteks inseneride, arstide, õpetajate ja veterinaaride erialadele vastuvõttu.

Ülikoolid võtavad halduslepinguga väga pikaajalisi kohustusi. Kuigi lepingu periood on kolm aastat, siis paljude erialade õpe kestab viis või kuus aastat. Üliõpilasi vastu võttes annavad ülikoolid lubaduse pakkuda neile kvaliteetset õpet kogu õpingute aja jooksul. „Kas kujutate ette, et ütleme üliõpilastele õpingute keskel, et vabandust, aga raha on otsas, edasi vaadake ise?“ küsis Asser.

„Eelarve tasakaal on oluline ja erakordselt tähtis on katta kulutusi jätkusuutlikul kombel. Seda on nii lühemas kui ka pikemas plaanis lihtsam saavutada, kui Eesti ülikoolid on heas seisus ja kui meie õppe- ja teadustöö on parimal võimalikul tasemel,“ lisas Asser ja rõhutas, et seda taset loovad muu hulgas valitsuse eelarvelised otsused. „Need otsused peavad suurendama ühiskonna tulevikukindlust, me ei saa endale lubada ebakindluse kasvu.“

Halduslepinguga võetud lubaduste täitmisega on ülikoolid kinnitanud riigi suhtes usaldust, mis ületab ka lepingu ajalisi piire. N-ö Vihula arutelult avalikkuse ette jõudnud plaanid taganeda kokkulepetest on seda usaldust kahjustanud. „Rektorid loodavad, et eelarveläbirääkimistel osalejad mõistavad, et juhul, kui riik ei täida oma kohustusi, ei saa ka ülikoolid täita omi. Neid kohustusi on iga ülikooli halduslepingus mitme lehekülje jagu. Halduslepingu rahastuskokkuleppest taganemine ei jätaks ülikoolidele võimalust endisel moel jätkata ja peaksime kaaluma, kuidas saame vähendada lepinguga võetud kohustuste mahtu,“ nentis Rektorite Nõukogu esimees.