President peab Eesti aja järgi kolmapäeva hilisõhtul ÜRO peaassambleel riigikõne. Ta räägib ilmsest vajadusest ÜRO Julgeolekunõukogu reformi ja töömeetodite muutmise järele võttes arvesse vetoõigusega Venemaa kestvat agressioonisõda Ukrainas. Nõukogu suutmatus konflikte lahendada ja Venemaa poolne veto-õiguse kuritarvitamine, muudab võimatuks Julgeolekunõukogu põhiülesande täitmise, milleks on konfliktide ära hoidmine ja lõpetamine, kestva rahu tagamine.

„Eesti on alati seisnud ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tugineva maailmakorra eest. Selle keskmes on inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine, õigusriigi edendamine ja karistamatuse vältimine. Praegune reaalsus on aga maailm, kus Venemaa kõiki neid reegleid rängalt rikub. ÜRO Julgeolekunõukogul lasub vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, samas see organ on võimetu Venemaa alalise liikme staatuse ja vetoõiguse kuritarvitamise tõttu reageerima Kremli agressioonile ja Ukraina riigi ning rahva hävitamisele. Tuleb leida võimalused sellest olukorrast väljumiseks, üks konkreetne asi oleks konfliktis osaleva riigi hääletusest kõrvale jäämine, nii nagu seda on kirjeldatud ka ÜRO Hartas,“ sõnas president pressiteate vahendusel.

„Kui paljude riikide jaoks on Venemaa agressioon ja sellega kaasnevad mõjud hästi arusaadavad, siis laiema ÜRO liikmeskonna toetust Ukrainale ei saa võtta iseenesest mõistetavalt ning selle nimel tuleb püsivalt tööd teha,“ selgitas riigipea ÜRO Peaassamblee kohtumiste fookust.

New Yorgis võtab Eesti riigipea osa ÜRO kestliku arengu eesmärkide (SDG) tippkohtumisest ja liidrite dialoogist, mis keskendub teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni võimalustele. President Karis osaleb kliimaambitsioonide tippkohtumisel ning USA-Balti investeerimiskohtumisel.

Ta kõneleb ka ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil. Eesti korraldab Ukraina ja Ameerika Ühendriikide, Belgia ja Euroopa Liidu delegatsiooniga kõrgetasemelise äärekohtumise, millel riigipea avasõnavõtuga esineb. See kohtumine keskendub Ukraina laste olukorrale Venemaa algatatud agressioonisõjas ja laste sunniviisilise deporteerimise valusale probleemile, mida Eesti järjepidevalt rahvusvahelise tähelepanu all hoiab.

Lisaks on kavas kohtumine ÜRO peasekretäri António Guterresga ning Eesti korraldatud kolme Balti riigipea ja Poola presidendi kohtumine. President Karis kohtub veel ÜRO Peaassamblee presidendi Dennis Francisega ning osaleb Clinton Global Initiative’i korraldatud vastuvõtul. Samuti on tal mitmed kahepoolsed kohtumised teiste riigijuhtidega rõhuga globaalsetel partneritel, et kõnelda koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest.

President osaleb New Yorgis ka ÜRO Peaassamblee raames toimuval Maailmakoristuspäeva kõrvalüritusel. Eesti taotleb maailmakoristuspäeva ÜRO päevaks kuulutamist.

Samuti osaleb president Karis Ameerika Ühendriikide riigipea Joe Bideni vastuvõtul ning võtab Slovakkia presidendi Zuzana Čaputová ja Tšehhi riigipea Petr Paveli kutsel osa mõlema riigi rajamise ja ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust.

Riigipea jõuab Eestisse tagasi reedel.