Mihhail Kõlvart: hooliv valitsus võtab laenu või kasutab reservfonde, mitte ei kärbi

Eesti Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul tuleks valitsusel käimasolevatel eelarvekõnelustel tegeleda majanduskasvu eelduste loomisega, praegu kostab aga tema silmis hoopis vastupidiseid signaale.

Kõlvart osutas, et kriisil, millesse me hoogsalt siseneme, on mitu põhjust: pandeemia, gaasipuudus ja Venemaa sõda Ukraina vastu.

„Kuid kriis iseenesest ei ole ainulaadne – majandus ei saagi kogu aeg kasvada, see areneb tsükliliselt ja kasvule järgneb alati langus ning langusele kasv,“ lausus Kõlvart. „Ning languse faasis peaks meie peamine fookus olema sellel, mida saame teha, et langust leevendada ja võimalikult kiiresti liikuda tsükli järgmisesse faasi, kasvu juurde. Valitsus aga pakub vastuse, mis sisuliselt taandub sellele, et me ei tee midagi – hoiame raha kokku, kärbime.“

Kõlvarti sõnul tuleb olukorras, kus me ei saa mõjutada kõiki kriisiväliseid tegureid, igal juhul panustada sellesse, et nii Eesti majandus kui Eesti inimesed elaksid kriisi võimalikult valutult üle.

„Majanduslanguse ajal, kui nõudlus, erainvesteeringud ja reaalsed sissetulekud vähenevad, tuleb investeerida majandusse, et seda vee peal hoida. Maksutõusud mõjutavad kõige rohkem just madala sissetulekuga inimesi. Ettevõtete, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, laenude stimuleerimine, investeeringud haridusse ja infrastruktuuri ning töökohtade säilitamine – kõik need meetmed, mida majandusteadlased nimetavad „vastutsükliliseks reguleerimiseks“, nõuavad riigieelarve kulude poole suurendamist, mitte vähendamist,“ ütles Kõlvart.

Ta nõustus, et kokkuhoiukohti tuleb leida, kuid märkis, et planeeritavad järsud kulukärped erinevates valdkondades kindlasti süvendavad majanduslangust. „Kriisi leevendamiseks olukorras, kus tulude pool on piiratud, kaalub hooliv valitsus kas kasvufaasis kogunenud reservfondi kasutamist või laenu võtmist,“ ütles Kõlvart.

„Loomulikult peab laenu tagasi maksma, kuid mida tõhusamalt riik majandust toetab, seda tugevamad ettevõtted tsükli järgmises etapis on ning suurenenud maksutulud võimaldavad laenu tagasilöökideta teenindada. Just seepärast ei karda Euroopa Liidu arenenud riigid laenamist ning Eesti peaks siin suuremat aktiivsust näitama. Meie riigivõla suhe SKPsse on madalam kui kusagil mujal ühenduses. Majanduskasvu ajal võib tõesti selle üle uhke olla, kuid majanduslanguse ajal eelarve tasakaalustamine kärbetega on äärmiselt lühinägelik.“

Lõpetuseks tunnistas Kõlvart, et jälgis suure muretundega Vihulas toimunud riigieelarve läbirääkimisi. „Kuid selle asemel, et langetada strateegilised otsused majanduse tuleviku osas, pidasid auväärt valitsuse liikmed maha raamatupidamisliku seminari,“ nentis ta.