„Rannaalad on üllatavalt mustad, arvestades seda, kui palju me oleme neis piirkondades juba koristanud,“ kommenteeris Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg. „Tänavu on taas välja tulnud rekordarv inimesi – nende hulk kasvab iga aastaga, mis on väga äge! Tullakse kogukondade ja organisatsioonidena ja loomulikult tulevad õpetajad koos noortega“ täiendas koristuspäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Eger Karuse, kes on Maailmakoristuspäeva juures toimetanud esimesest aastast alates.

Talgutest võttis osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatest inimesed. Koristamas käidi nii suurte seltskondadega kui pereringis üle Eesti. Linnahalli juures toimetanud Riho oli esimese tunniga leidnud ohtralt konisid, klaasi, kasutatud hügieenitarbeid, aga ka voodi, dressipluuse ja palju muud.

Maailmakoristuspäev 16. septembril

Eesti Maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väike- ja plastprügile. Sel korral on eraldi võetud fookusesse kalmistupraht, kus peamine probleem on ühekordsed plastist kalmuküünlad ja kunsttaimed, kui ka asjaolu, et kalmistutel prügi ei sorteerita.

„Põhja-Tallinnas kogunes koristama 1200 inimest! Rahvast on tõesti palju ja meeleolu hea, kuigi prügi on jätkuvalt palju. Hea on tõdeda, et suur hulk inimestest tulevad koos lastega, tehakse koos asutustega perepäevi,“ kommenteerib Põhja-Tallinna linnamajanduse osakonna peaspetsialist Aare Koll, kes on erinevaid koristusaktsioone koordineerinud kümme aastat.

Ka Läänemeri on tänavu olulisema tähelepanu all, koristusi on toimunud nii randades kui merel, jõgedel ning järvedes. Leidus nii sukeldujaid kui ka näiteks paatidega Pirita jõe väikesaartele vooluga kogunenud prahi korjajaid.

Maailmakoristusest võtab osa 190 riiki üle ilma. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis paljudes riikides koristusaktsioonid alles algavad. Lõplikud koristajate numbrid selguvad oktoobris.