KUULA | Margus Tsahkna: Eesti võõrandab Venemaa külmutatud varad ja saadab raha Ukrainasse

Eesti kavatseb peagi kasutusse võtta Vene oligarhide külmutatud varad, et toetada selle rahaga Ukraina ülesehitust. Sellekohane eelnõu peaks valitsusse jõudma paari nädala pärast.

Eestis on Vene oligarhide külmutatud vara umbes 35–40 miljoni euro ulatuses, kuid välisminister Margus Tsahkna hinnangul on sellest väärtuslikum asjaolu, et me loome Euroopa Liidus pretsedendi. „See on oluline, sest Euroopa Liidus ei taheta selle teemaga väga tegeleda, kuna külmutatud varade kasutuselevõtt on nii Venemaale kui ka sealsetele oligarhidele kõige valusam löök,“ ütles Tsahkna podcastis „Välispoliitika kompass“.

Varem on sarnast skeemi rakendanud vaid Kanada, kuid Tsahkna sõnul on sealses õigussüsteemis seda tükkmaad lihtsam luua.

Lihtsustades öelduna tähendab see meie kontekstis, et Venemaa tekitab kahju, Ukraina tõendab selle, Venemaa ei maksa selle eest ning kui mõned etapid vahele jätta, saab Ukraina paluda Eestil Venemaa külmutatud varadest tulnud raha ülesehitustöödeks saata.

Kuigi paberil näib see lihtne, siis pelgalt seaduseelnõust ei piisa, sest see ei anna veel kohe võimalust külmutatud varasid kasutusele võtta. Sealt edasi peab Tsahkna sõnul Eesti kohtusüsteem langetama otsuse, kas konkreetsed külmutatud varad saab võõrandada või üle võtta. Iga juhtumi puhul võib ees oodata aga pikk kohtutee, mis võib jõuda kuni Euroopa kohtusüsteemi välja.

Kogu skeemi toimimise eelduseks on vajalik rahvusvaheline leping Ukrainaga või rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismiga, et pidada arvet kahjude ning hüvitiste üle. Selleks on esimese sammuna Euroopa Nõukogu juurde loodud kahjude register.

Seejuures ei pea Eesti peale varade võõrandamist enam ise oligarhide varaga tegelema, kuna skeem näeb ette, et agressor peab tulevikus ise enda kodanikule külmutatud vara tagastama. „Meie õiguse üks konks on, et kui me need varad võõrandame, siis ma anname sellele konkreetsele isikule vastu nõudeõiguse, millega ta saab oma koduriigi ehk Venemaa poole pöörduda,“ selgitas Tsahkna. Seega Eesti peseb peale varade võõrandamist sellest käed puhtaks.

Seaduseelnõu vajab valitsuse heakskiitu ja praegu on see ministeeriumite kooskõlastamisringil. Pärast valitsuse heakskiitu edastatakse seaduseelnõu riigikogule.