KUULA | Venemaa ja Hiina kasvatavad Aafrika riigipöörete tuules oma mõjuvõimu

Kõigepealt Burkina Faso ja Mali, seejärel Sudaan ning tagatipuks Niger ja Gabon. Kõigis neis Lääne-Aafrika riikides on lähiminevikus toimunud riigipöörded või vähemalt nende katsed, mis on küll välisministeeriumi Lähis-Ida ja Aafrika büroo direktori Andres Unga sõnul erineva iseloomuga, kuid nende ajendiks on alati võim.

Lääne-Aafrika ehk Saheli piirkond on ajalooliselt olnud paljuski Prantsusmaa mõjuvõimus. Viimastel kümnenditel on see aga muutunud, sest piirkonna vastu tunnevad aina enam huvi näiteks Venemaa, Hiina ning ka äärmusrühmitus Islamiriik, kes suruvad jõuliselt just retoorikale, mis rõhub Prantsusmaa ajaloolisele kolonialismile.

Unga rääkis saates „Välispoliitika kompass“, et eriti Nigeris oli näha, kuidas riigipööre toimus kellegi oskuslikul juhtimisel. „Mul on väga keeruline uskuda, et kellelgi oli just sel päeval Nigeris Venemaa lipuvabrik, mis tootis kõigi jaoks Vene lippe, millega inimesed tänavatel lehvitada said,“ rääkis Unga. Tema sõnul tuleb ajalooline pärand riikidega paratamatult kaasa ning riigipööretes just sellega tegeletaksegi.

Kuigi nii Venemaa kui ka Hiina puhul võib rääkida Lääne-Aafrika suunal huvist maavarade vastu, siis alahinnata ei saa ka Aafrika rolli välispoliitikas tervikuna. Unga tõi näiteks ÜRO, kus on kaalul iga riigi hääl ning kus ka Venemaa ja Hiina näevad potentsiaalset abi suurte otsuste enda poole kallutamises. Seega on vaenulike riikide otsene ülesanne piirkonna ebastabiilsus.

„Sellel on otsesed järelmid ka meie jaoks, sest pole saladus, et rändeprobleemid on aktuaalsed nii Põhja-Aafrika, Lähis-Ida kui sealt kaudu ka meie jaoks,“ ütles Unga. „Seega on loomulikult meie eesmärk teha kõik selleks, et Lääne-Aafrikas toimuks normaalne areng ja kohalikud inimesed saaksid ning tahaksid elada selles piirkonnas, kus nad on.“

Unga tunnistas seejuures, et lääneriigid peavad ka endale tuhka pähe raputama, kuna Aafrika pole meie jaoks olnud nii olulisel kohal, kui ta võinuks olla. Samal ajal on aga Venemaa töötanud juba Nõukogude Liidu päevilt selle nimel, et nende suhted Aafrikaga oleksid tihedad ning nende mõjuvõim piirkonnas kasvaks.

Lääne-Aafrika ebastabiilsus toob omakorda kaasa humanitaarprobleemid, mis teeb kohalike elu veel keerulisemaks. Samas rõhutas Unga, et humanitaarabi saab hoolimata valitsevatest oludest siiski piirkonda saata.

„Välispoliitika kompassi“ toetab välisministeerium.