Nobeli fond otsustas ümber: Venemaa ja Valgevene esindajad saavad kutse ainult rahupreemia jagamisele
(43)
Nobeli fond teatas, et tühistab Venemaa ja Valgevene esindajate kutsed selle aasta Nobeli auhinnatseremooniale Stockholmis. Küll on nad kutsutud Oslosse, kus välja antakse rahupreemia.
2022. aastal otsustas Stockholmis iga-aastast Nobeli auhinnatseremooniat ja banketti korraldav Nobeli Fond Ukraina sõja tõttu mitte kutsuda Venemaa ja Valgevene suursaadikud Stockholmi auhinnaüritusele. Sama otsus tehti Iraani saadiku kohta seoses protestide vägivaldse mahasurumisega riigis. Neljapäeval teatas sihtasutus aga, et naaseb oma varasema tava juurde kutsuda suursaadikuid kõigist Rootsis esindatud riikidest. Otsus tekitas meelepaha nii Rootsis kui rahvusvaheliselt.
Fondi sõnul põhines neljapäevane otsus veendumusel, et väärtusi, mida Nobeli preemia esindab, on oluline levitada võimalikult laiapindselt. Tänases avalduses märgiti, et tugevad reaktsioonid varjutasid esialgse sõnumi täielikult.
„Seetõttu otsustame korrata eelmise aasta erandit – st mitte kutsuda Venemaa, Valgevene ja Iraani suursaadikuid Stockholmis toimuvale Nobeli preemiate üleandmise tseremooniale.“
Küll aga on kõik suursaadikud jätkuvalt kutsutud Norras Oslos toimuvale Nobeli rahupreemia üleandmisele. Seal olid Venemaa, Valgevene ja Iraan esindatud ka eelmisel aastal.
Venemaa kuulutas rahupreemia laureaadi välisagendiks
Venemaa justiitsministeerium kuulutas reedel kuulsa ajakirjaniku ja Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi „välisagendiks“. Ministeerium pani Muratovile süüks, et too „kasutas välisplatvorme, et levitada arvamusi, mille eesmärk oli kujundada negatiivset suhtumist Vene Föderatsiooni välis- ja sisepoliitikasse“. Samuti süüdistas ministeerium Muratovit teiste „välisagentide“ sisu levitamises, vahendab The Guardian.
Muratov on Venemaa suurima sõltumatu ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja ja väljaandja. 61-aastane Muratov pälvis 2021. aastal Nobeli rahupreemia võitluse eest arvamusvabaduse nimel. Ta pühendas saadud preemia Novaja Gazeta ajakirjaneikele, kes on „töö eest elu andnud“. Alates 2000. aastast on tapetetud kuus väljaande ajakirjanikku ja ajalehe töötajat, sealhulgas Vladimir Putini sünnipäeval maha lastud reporter Anna Politkovskaja. Tänavu juulis rünnati Tšetšeenias inimõiguste rikkumistest kirjutanud ajakirjanik Jelena Milašinat.
