Wagneri võitlejad kommenteerivad Prigožini surma: osad lubavad automaadiga Kremlisse minna, aga tegelikult..

Firma tulevikku ei usu ükski allikas. „Prigožini-Utkini tandemile asendajat ei leidu,“ selgitab üks.

23. augusti õhtul lennukiga alla kukkunud Jevgeni Prigožini ja Dmitri Utkini alluvad ja kolleegid ei ole seni juhtunu kohta ametlikku kommentaari andnud, ehkki mitmes Vene linnas tekkisid ohvrite mälestamiseks korraga spontaansed memoriaalid.

„Tundub, et komandörid tegelevad pöördumise koostamisega, aga see on adresseeritud peamiselt võitlejatele,“ ütles üks hiljuti Ukrainast naasnud Wagneri võitleja. „Meil oli neid, kes paanitsesid ja neid, kes palvetasid. Oleme kõik praegu natuke peast sassis. Ja paljud on vihased, tahavad kättemaksu. Mida kõike ei lubata teha! Automaadiga Kremlisse minna. Igaüks saab aru, et see oli kättemaks, et president selliseid asju ei andesta.“

Lennuk kukkus alla täpselt kaks kuud pärast Prigožini mässu. „Me kõik ootasime seda,“ ütles endine Wagneri võitleja, kes praegu võitleb Vene armee lepingulise sõdurina Ukrainas ja on säilitanud kontakti Wagneri juhtkonnaga. „Ainus küsimus oli, millal. Arvasin, et ta tehakse vagaseks Aafrikas, aga tehti hoopis niimoodi. Selle marsiga allkirjastas ta omaenda surmaotsuse. Oleks tulnud kas lõpuni minna või üldse mitte alustada.“

Praegused ja endised võitlejad tunnistavad, et tõenäoliselt nad ei hakka Wagneri asutajate surma eest tõsisemalt kätte maksma. „Kurb on muidugi,“ ütles üks palgasõdur, kes sai alles mõne nädala eest kutse Aafrikas tegutseva kontingendiga liituda. „Jevgeni Viktorovitš oli tõsine inimene, kutsusime teda isakeseks. Aga aega on juba mööda läinud, saad aru? Kui see oleks toimunud 27. juunil, kohe peale marssi, siis jah, oleks olnud reaktsioon. Aga nüüd – kes on puhkusel, kes tegeleb oma elu korraldamisega. Osad on juba läinud kaitseministeeriumi palgale.“

Sama ütleb teine veteran, kes on sõlminud lepingu kaitseministeeriumiga. „Ei ole muret, närivad seda paska [sotsiaalmeedias] kaks nädalat ja siis unustatakse kõik,“ ütles veteran. „Poistest on praegu osa Valgevenes kinni, osa on Aafrikas ja teised on ühtlaselt üle Vene Föderatsiooni territooriumi laiali. Kõik saadeti ennetavalt nelja tuule poole, [riigi] juhtkond võttis kõik ettevaatusabinõud.“

Endiselt Wagneris töötav allikas on kahe eelmisega nõus. „Mina olen praegu tegelikult haiglas ja ei ole saanud ei palka ega kindlustust,“ kurtis ta. „Ja kellegagi kontakti ei saa, telefonid on lihtsalt välja lülitatud.“

Usk, et Prigožin võiks taas lavastada oma surma, nagu ta tegi 2019. ja 2022. aastal, kadus kaaskondlastel paar tundi pärast lennuki allakukkumist. „Mõlema lavastusega kaasnesid konkreetsed protokollid selle kohta, kuidas ja kuhu infot anda,“ seletas üks Prigožini äriimpeeriumi töömeetoditega kursis allikas. „Ja lõpuks käis kõik bossile lähedaste võrgustike kaudu. Aga seekord ei olnud midagi ette valmistatud ja kogu info imbus [Ksenija] Sobtšaki kaudu. Lühidalt öeldes, täielik kepp ja s***nikerdis. Ja mis edasi saab, pole selge.“

Šoigu tahtis äri endale

Prigožin ja tema lähimad kaastöölised naasesid 23. augustil Aafrikast Peterburisse, olles teinud vahemaandumise Moskvas. Kaks päeva varem oli Prigožin avaldanud oma viimase, Aafrikas filmitud videosõnumi, kus ütles, et Wagner teeb Venemaa kõigil kontinentidel veelgi suuremaks.

Kõik allikad ütlesid, et vähemalt seni ei ole mässu ja lennukatastroofi tagajärjed mõjutanud Wagneri tegevust Aafrikas. „Mind kutsuti sinna juuli lõpus,“ lisas üks. „Lubati maksta vanaviisi ja ka töötada vanaviisi, see tähendab ilma kaitseministeeriumita.“

Veteran lisas, et võitlejad kaebavad olukorra üle. „Poisid kurdavad: oleme Ukrainas rüganud alates „erioperatsiooni“ algusest, oleme palju arenenud ja nüüd saadetakse meid kuskile kuradi Aafrikasse, kus me jälle degradeerume.“

Meduza allikas kaitseministeeriumis aga väitis kohe pärast mässu, et palgasõduritel Aafrikas töötamist jätkata ei lubata. „Ikka vahetame välja, on, kelle vastu!“ kuulutas allikas. Väljaande Važnõe istorii andmetel üritas Prigožini inimesu Aafrikas välja vahetada kaks struktuuri korraga: okupeeritud Krimmi juhi Sergei Aksjonovi loodud firma Konvoi ja Vene kaitseministeeriumi kontrollitud Redut. „Šoigu tahtis äri endale,“ ütles Wagneri veteran Meduzale.

Prigožin püüdis väidetavalt nendesse plaanidesse sekkuda ja see olevat olnud ka viimase Mali-reisi eesmärk. Nii ütleb mitmele Wagneri allikale viidates ajakirjanik Christo Grozev ja sama kinnitavad Telegrami-kanali VTšK-OGPU allikad.

„Lennuk lasti õhku – ei maksa lennata ilma loata Aafrikasse,“ kommenteeris üks allikas. „Ta oli liiga väsinud, aga tal säilis isu ja ikka lehvitas Vene lippu. Ilma liputa on ta eikeegi ja kõik palgasõdurid samuti.“

Kesk-Aafrika Vabariigis, kus Prigožini struktuurid olid kõige tugevamad, on võimud juba jõudnud teatada, et ettevõtja väidetav probleem probleeme ei tekita. „Vene võimud võtavad asja kontolli alla, meie partneriks on Vene riik,“ ütles riigi strateegiliste inesteeringute minister Pascal Coyagbele.

Prigožini lennuk kukkus alla 50 kilomeetri kaugusel Vladimir Putini Valdai residentsist. President ise andis samal ajal Kurski lahingu aastapäeva puhul üle autasusid relvajõududes teenivatele inimestele. Kuni tseremoonia veel käis, jõudsid Wagneriga seotud Telegrami-kanalid RSOTM ja Grey Zone juba kirjutada, et „Venemaa reeturite tegevuse tagajärjel“ kaotas riik oma „sõjalise eliidi“ – tegeliku eliidi, mitte „sellise, kes ostab endale aukraade ja ameteid.“

Maapinnal asunud tunnistajad kirjeldasid katastroofi järgmiselt. Lennuki üks tiib lendas kõrvale ja lennuk hakkas ise aeglaselt alla laperdama nagu puuleht. Osad videot vaadanud eksperdid leidsid, et kõik pardal olnud kontrollsüsteemid võisid korraga üles öelda.

Kolm erinevat julgeolekujõududega seotud Telegrami-kanalit väidab, et eriteenistused uurivad pardal toimunud terrorirünnaku versiooni. Üks tunnistajatest rääkis, et vahetult enne lendu laeti pardale kast kallist veini. Pomm võis olla ka lennuki telikuruumis. Ka Meduzale kinnitas üks kaitseministeeriumi allikas, et lennukis toimus plahvatus ja sõjavägi seda alla ei tulistanud.

Sellele versioonile on aga ka vastuväiteid. Ühes videos on näiteks näha pilvekest, mis meenutab õhutõrjeraketi jälge. Maapinnal olnud tunnistajate sõnul toimus enne lennuki allakukkumist õhus kaks plahvatust. Kahe raketi väljatulistamine on standardpraktika, mis suurendab sihtmärgi tabamise tõenäosust. Ka Financial Timesiga rääkinud allikas uskus, et Prigožini lennuki tulistas alla õhutõrje.

Vene jõustruktuurides tegutseva sõjavastase ühinguga Vabariigi Orden seotud õhutõrjepatarei komandör rõhutas Meduzale, et sellist raketilööki ei saa anda kogemata, isegi mitte sõjaajal. „Oleme praeguseks juhtunu koos veel ühe komandöriga rekonstrueerinud ja ta ütles, et tema ei oleks kunagi tulistanud. Tüüpiline ohvitser ei oleks seda teinud isegi kui oleks käsk antud, kuna lennuk oli selgelt tsiviilobjekt. Nad oleksid hakanud kõhklema ja küsinud divisjonikomandörilt, mis sihtmärgiga tegu.“

Kui lennuki tulistas tõesti alla õhutõrje, siis mingil põhjusel ei olnud sihtmärgi kalkuleerinud ohvitseril kõhklusi. Sõjavastase ühingu Vabariigi Orden väitel käiks otsustusprotsess sellise lasu korral järgmiselt. „Need, kes istusid kontrollpuldi taga, pidid olema valmis tsiviilsihtmärgi ründamiseks,“ väidavad sõjaväelased. „Vastasel korral oleks eetris käinud vaidlemine, mis poleks võimaldanud õigeaegselt tulistada, kuna tule avamine võtab neli kuni viis minutit. Seega usume, et õhutõrjes olid juba „omad“, kes olid ette valmis tulistama ja seal olid lojaalsed ohvitserird, kes teadsid, kust kuhu lennatakse. Kui lennuk tapatsooni sisenes, siis see hävitati. Käsk pidi [teoreetiliselt] käima järgmist liini pidi: president – kaitseministeerium – armee – diviis – polk – divisjon.

Kui Meduza küsis, kes sellise käsu praktikas oleks võinud anda, vastas kaitseministeerium: „Seda ei tea keegi! Ega hakkagi teadma.“

Palgasõduritest allikad on praegu oma ülemuse kergemeelsusest üllatunud. „Selleks, et end päästa, oleks ta pidanud pugema kuskile Venezuelasse,“ kommenteeris üks veteran. „Oma viga, et mööda Venemaad reisis,“ nõustus teine.

Keerulise saatusega inimene

Ärimehe ihukaitset allikad kõrgelt ei hinda. „Kõik oli üle jala ja täiesti olukorrast sõltuv,“ ütles üks Prigožini impeeriumi meetoditega kursis allikas. „Näiteks sellist reeglit ei olnud, et Prigožin ja Utkin kui põhimehed ei tohi koos lennata.“

Endine Wagneri komandör Marat Gabidullin ütles Meduzale, et Wagneri julgeolekuteenistuse töötajad on piiratud silmaringiga. „Neist võid tuumarelvaga mööda kõndida, nad ei pane tähele,“ oli Gabidullin kindel. „Ükski ihukaitsja suuda õhutõrjeraketti alla tulistama,“ märkis siiski teine veteranist allikas.

Endiste alluvate sõnul oli Prigožini hooletusel ka teine põhjus. „Kui [pärast mässu] tema ja teised komandörid kutsuti Kremlisse Putiniga kohtuma, siis karjus president kogu kamba peale kolm tundi järjest,“ rääkis üks allikas. „Sõna otses mõttes karjus. Aga pärast seda neid ei puudutatud! Võib-olla Ženja otsustas, et Putini karjumine tähendas: kui kohe maha ei lööda, siis ei löödagi. Ta pidas end puutumatuks, otsustas, et on surematu.“

Mis Wagnerist edasi saab, ei julge allikad pakkuda. Optimistlike stsenaariumeid nad ei usu. „Minu omad ei saa millestki aru, kõik on õhus,“ seletas veteran, kes endiselt komandöridega suhtleb. „Sealsamas Aafrikas hakkab olema ilmselt ainult üks litsents tapmiseks ja see on sõjaväepilet. Nad sunnitakse ministeeriumiga lepinguid sõlmima. Kas sõlmite ja kõik Wagneri baasid Kesk-Aafrika Vabariigis muutuvad automaatselt kaitseministeeriumi baasideks. Või olete nüüd illegaalselt riigis viibivad turistid ja kaduge minema.

Praegu palgasõdurina töötav allikas ütles Meduzale, et varem Wagneri juhtkonda kuulunud Andrei Trošev paneb praegu kaitseministeeriumi jaoks oma üksust kokku. Putini poolt Kremli kohtumiselt tehtud ettepaneku järgi oleks soovijad pidanud teenistust jätkama just Troševi juhtimise all.

„Kohe, kui Troševi nime mainiti, pidi rohkem kui pool komandöridest grimassi tegema, et mitte naerma hakata,“ rõhutas Marat Gabidullin. „Tal on ränk alkoholisõltuvus, ta võib rivist välja langeda nädalaks või kaheks. Prigožin hoidis teda enda lähedal, kuna Trošev teab endiselt firmasaladusi.“

Teine Wagneriga seotud allikas ütles, et Troševit hoiti kohal kaitseministeeriumi soosingu säilitamsieks. „Vastasel korral oleks ta igalt poolt juba ammu välja löödud,“ lisas allikas. „Meil on vanu karastunud alkašše tematagi piisavalt palju.“

Meduza allikad on veendunud, et Wagneril pole tulevikku sõltumata sellest, kes hakkab firmat edaspidi juhtima. „Ma ei näe Prigožini-Utkini tandemile väärikat asendajat,“ ütles Marat Gabidullin. „Need, kellel pole valikut, jäävad inertsist edasi tegutsema, kuna nad on unustanud, kuidas teisiti elada.“

24. augusti õhtul väljendas Vladimir Putin lennuõnnetuses hukkunute peredele kaastunnet. Vene president rääkis Jevgeni Prigožinist minevikuvormis, nimetades teda keerulise saatusega meheks, kes saavutas vajalikke tulemusi, sealhulgas Putini korraldusi täites.