Akkermanni sõnul esindab tema seda koolkonda, et kui riigil on ühe või teise asja jaoks vaja raha koguda, siis võikski riik maksumaksjatelt selle jaoks raha küsida.

Näiteks võiks kavandatava mootorsõidukimaksu abil kogutavast rahast teid ehitada ja hooldada. „Euroopa Liidu raha teedeehitusele lõpeb, viimane lõppenud rahastusperioodi raha on praegu ehituses – peame hakkama oma riigieelarvest rohkem raha leidma teedevõrgu arendamise jaoks,“ sõnas Akkermann.

Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) on öelnud, et ei suunaks automaksuga kogutavat raha ühe kindla eesmärgi täitmiseks, vaid see võiks minna üldisse riigieelarvesse.

Akkermann ütles ka, et rahandusministri pakutud kaks võimalikku varianti automaksu kehtestamiseks on sellised, mida mujal maailmas veel ei ole. „Seda nimelt eelkõige seetõttu, et ta võtab arvesse ka seda, et ka nullheitega täiselektrilised autod peavad mootorsõidukimaksu tasuma, sest ka nemad vajavad teid.“

Ta meenutas, et Eesti maksukoormus on endiselt märksa väiksem kui nendel riikidel, mille heaolutaset me taotleme. „Suures pildis peab vaatama seda, et kui me tahame elada nagu Põhjamaades – Soomes, Rootsis, Taanis siin Euroopa Liidus – siis nende maksukoormus on kusagil 43% SKP-st ja meil on esialgu veel 33%.“

Akkermanni sõnul võiks rahandusministeerium mootorsõidukimaksu eelnõu valmis saada sügise alguses ja riigikokku võiks see jõuda septembris-oktoobris.