Päästeamet valmistub suureks tormiks: kõrgeima taseme hoiatus pole asjata. Tormi ajal tasub õues liikumist vältida

Päästeamet soovitab kõrgeima astme tormihoiatusse suhtuda tõsiselt. Täna õhtuseks tormiks ollakse valmis, ühtne päästevõrgustik katab tihedalt kogu Eesti ning abita ei jää keegi.

„Küll aga tuleb arvestada, et kui korraga on palju väljakutseid, siis võtab nende lahendamine aega ja abi ei pruugi jõuda kohale nii kiiresti kui tavaliselt,“ ütles Päästeameti juhataja Janar Kärner.

„Kui torm või intensiivne äike on jõudnud teie piirkonda, siis võimalusel tuleb sõitmist ja eriti õues liikumist ikkagi vältida.“ Tema sõnul on üldjuhul tormid lühikese kestvusega, mistõttu tuleks tormiaeg turvaliselt siseruumides ära oodata.

„Üldiselt kehtivad ikka samad käitumisjuhised, mis tormi ajal: õuest tuleb korjata kokku esemed, mida tugev tuul võib lendu viia, sõiduk tuleb parkida kas garaaži või lageda taeva alla, täis tasub laadida mobiiltelefoni aku, kodumasinad tasub vooluvõrgust lahti ühendada ning valmis tuleb olla võimalikeks elektrikatkestusteks.“

„Kolmanda taseme ilmahoiatus ei ole nalja pärast antud ning seda tasub võtta tõsiselt,“ rõhutas Kärner. Ka loodusnähtuste fotograafid peaksid olema ettevaatlikud. „Loodusjõude on ohutum pildistada hoopis aknast, ükski pilt ei ole väärt seda, et seada ohtu oma tervis,“ ütles Kärner.

Seega Päästeameti soovitus on püsida ohutult siseruumides, sest ulatuslikus tormis viga saades ei pruugi abi kõigini kuigi kiiresti alati jõuda. „Ohutus aga algab igaühest endast,“ ütles Päästeameti juhataja.

Varasemaltki on päästjatel tulnud rinda pista raskete ilmaoludega. Tüüpilised kahjud päästjatele on näiteks murdunud puud, elektriliinid ja eluhoonete lagunenud konstruktsioonid. Äikese puhul toob Kärner välja ka sellest suvest kaks juhtumit, kus inimesed on majja löönud välgu tõttu viga saanud.

„Päästjate roll on nende sündmuste puhul alati elu ohustavate situatsioonide kõrvaldamine,“ ütles Päästeameti juhataja. Ta meenutas ka varasemaid juhtumeid, kus torm oli teinud omajagu kahju. „Näiteks 2010. aastal viis torm Väike-Maarja kirikult torni. Elektrikatkestuste puhul võib näitena tuua 2019. aasta, kui torm räsis Võrus korralikult elektrialajaama ning seetõttu jäid inimesed pikaks ajaks elektrita.“