Soome teadlased: Venemaa püüab teraviljaleppe lõpetamise kaudu näljahäda tekitada

Soome teadlaste sõnul proovivad venelased toitu Lääne vastu relvaks muuta. Samuti on neil leppe lõpetamise kaudu võimalus Aafrika riikides päästjana esineda.

Türgi ja ÜRO vahendusel sõlmitud teraviljakokkulepe võimaldas Ukrainal umbes aasta jooksul vilja mööda mereteid eksportida. Leppe kehtimise ajal veeti maailmaturule peaaegu 33 miljonit tonni teravilja ja muid toiduaineid.

Turu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Kari Liuhdo sõnul viitab Venemaa otsus mitte pikendada teraviljakokkulepet sellele, et Venemaa üritab naabruskonnas näljahäda tekitada.

„Tõenäoliselt on tagamõte, et nälg toob inimesed Euroopa Liidu piiridele,“ ütles Soome väljaande Iltalehtiga vestelnud Liuhdo.

„Venemaal on sellega juba kogemusi. Üle Vahemere saabuvate migrantide arv suureneb tõenäoliselt oluliselt. Meid on juba selle eest hoiatatud, ilma et oleksime sellest isegi teadlikud.“

Liuhdo sõnul on Venemaa muutmas toitu relvaks Lääne vastu. Professor lisas, et tema arvates on Venemaa eesmärk destabiliseerida Euroopa ühtsust ja suurendada oma mõju Aafrika riikides.

„Energiarelv ei toiminud ootuspäraselt, nii et nüüd kasutavad nad veelgi karmimat relva, toidurelva,“ rääkis Liuhdo.

„Selle tulemusel sureb nälga suur hulk inimesi ja see näitab taaskord, et Venemaa juhtkond ei hooli inimelust,“ lisas ta.

„Võib juhtuda, et nad tekitavad esialgu suure probleemi, lõpetades teraviljatarned, ja siis saavad nad mängida suurt päästjat, eksportides oma teravilja Aafrika riikidesse. See suurendab ka Venemaa mõju piirkonnas.“

Soome põllumajandustootjate keskliidu (MTK) teraviljaekspert Max Schulman on Liuhdo sõnadega nõus. Ta laitis ka Euroopa Liidu tegematajätmisi.

„Näljahäda ja sellest tulenevad ränded on täiesti võimalikud,“ sõnas Schulman Iltalehtile. „Olen ise imestanud, miks on Euroopa Liit nii vähe osalenud teiste teraviljakoridoride kasutuselevõtmisel.“

Schulmani sõnutsi on kõige haavatavamad piirkonnad Põhja-, Ida- ja Sahara-tagune Aafrika ning mõned Lähis-Ida riigid.

„Olukord muudab pingelisemaks küsimuse, kas asenduslogistikat on võimalik leida. Vili on laos ja lõunapoolkeral on tulemas uus saak. Siiski saavad teravilja esimesena need, kes on maksevõimelised,“ ütles Schulman.

Isegi kui uus kokkulepe saavutatakse, on Schulmani sõnul Ukrainal vähe võimalusi oma teravilja seda vajavatessee riikidesse transportida.

Ta selgitas, et Vene vägede rünnakud Odessa ja teiste sadamalinnade vastu on turud närviliseks muutnud ja uue leppe toimivuses kahtlema pannud.

Liuhto märkis, et teravilja eksport on Ukrainale palju olulisem sissetulekuallikas kui Venemaale.

„Venemaa tegi seda tõenäoliselt geopoliitilistel põhjustel,“ ütles ta ja lisas, et põllumajandustooted moodustasid enne Venemaa invasiooni rohkem kui 40 protsenti Ukraina ekspordist.

Schulmani sõnul oli Venemaa möödunud aastal maailmas suurim nisueksportija. Igal kuul ekspordib riik viis kuni kuus miljonit tonni teravilja, osa sellest läheb Aafrikasse.

Schulman peab kõige olulisemaks küsimuseks, millist rolli jääb Must meri teraviljakaubanduses mängima. Kui piirkond liigitatakse mitteturvaliseks või sõjapiirkonnaks, siis muudab see ka Venemaa enda ekspordi raskeks või isegi võimatuks.

Ühtlasi tähendab see Schulmani sõnul 30% või isegi 50% kõrgemaid hindu riikide jaoks, kes peavad importima suuri partiisid teravilja.

Nii Schulman kui ka Liuhto peavad väga oluliseks, et Ukraina teravili jõuaks taas turule. Väljakutse raskus seisneb aga selles, et alternatiivseid transporditeid ei ole peaaegu üldse ja teravilja transportimine Ukrainast mereteid mööda ei ole praegustes oludes võimalik.

„Venemaa on valmis tegema päris hämmastavaid asju. Nad on ikka veel impeeriumi nostalgia küüsis ega suuda tunnistada, et neil ei ole majanduslikke ressursse, et olla impeerium nagu Nõukogude Liit,“ sõnas Liuhto.