Jaak Valge väidab, et osales lipuaktsioonis algusest peale: andsin eile meelega jaburaid vastuseid

Eile hommikul aitas EKRE liige Jaak Valge paigaldada Eesti NSV lipu kirjanike maja seinale. Kui eile õhtul rääkis ta, et aitas abivajajat, siis nüüd on tema versioon juhtunust muutunud.

Valge kirjutas ühismeedias, et Eesti NSV lipu heiskamine oli läbimõeldud protestiaktsioon teadvustamaks avalikkusele, et see bareljeef ei sobi Tallinna südalinna. Ta lisas, et EKREl mingit pistmist selle ettevõtmisega ei ole.

„Arvan, et stalinisti ja küüditaja bareljeefi kõrvaldamist võiksid soovida kõik Eesti inimesed, maailmavaatest sõltumata. Juhin tähelepanu, et eemaldamine ei tähenda Juhan Smuuli väärtuslikuma loomingu „tühistamist“. Need on kaks eri asja,“ ütles ta.

Valge ütles täna päeval Delfile, et teise mehe nime ta veel öelda ei saa. „Las jääb ikka põnevust veel üles, siis on teema kauem päevakorral,“ lisas ta.

Kui eile rääkis ta Delfile, et sattus lippu paigaldama juhuslikult, siis nüüd kinnitas ta, et osales aktsiooni kavandamisel algusest peale. „Eelmisel päeval olin Postimehes avaldanud artikli, kus kirjeldasin 1940. aasta 21. ja 22. juulit kollaboratsioonipäevadena, mida igal aastal tuleks tähistada, ja lõpetasin järgmiselt: „Juhan Smuuli bareljeef, mis ikka veel ilmestab Tallinna kesklinna, on justkui Eesti NSV ja kollaboratsiooni sümbol. Kui see sinna tõesti jääb, võiks seal igal aastal kollaboratsioonipäevadel lehvida Eesti NSV lipp.“," sõnas ta lisades, et kaamerate vaatevälja tuli ta teadlikult oma nägu varjamata.

Valge sõnul andis ta eile meelega jaburaid vastuseid. „Delfi ajakirjanikku, kes mulle esimesena helistas, ajas see versioon küll naerma ja tundus, et vähemalt tema sai aru, et ajan meelega niisugust kelbast, mida täie mõistusega inimesed kuidagi uskuda ei saa. See perfomance oli meedia tähelepanu võitmiseks ning sel puhul ei ole otstarbekas kõike kohe välja rääkida.“

Tema hinnangul läks eilne aktsioon igati korda. Valge sõnul andis kõige suurema panuse selleks politsei, avaldades kaamerapildid ja teatades, et juhtunuga seoses on alustatud menetlust keelatud sümboolikat puudutava karistusseadustiku sätte alusel.

„See tähendab, et aktsioonil on veel üks lisaväärtus, sest see juhib tähelepanu sellele, kui ohtlik on kavandatav viha õhutamise mõiste laiendamine. Esiteks ei ole karistusseadustikus kusagil märgitud, et Eesti NSV lipp oleks keelatud sümbol. Teiseks sätestatakse karistusseadustiku paragrahvis 151-prim: „(1) Agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“"

Valge lisas lõpetuseks, et kui keegi arvab, et Eesti NSV lipp sai üles seatud selleks, et õigustada või toetada agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu, siis „peaks ta küll püsti imelik olema“.

„On arusaadav, et kui isegi sedavõrd lihtsa juhtumi puhul suudetakse mõisted ja tähendused segi ajada, siis õigusselgusetuse juurdetekitamine viha õhutamise mõiste laiendamise näol lubab asuda jõhkralt diskrimineerima neid, kes esitavad valitsuse poliitikaga või domineeriva ideoloogiaga kokkusobimatuid seisukohti,“ lausus Valge.

Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Inna Toater ütles, et seaduses ei ole välja toodud konkreetset keelatud sümbolite loetelu. „Oluline on ka kontekst kus, kuidas ja mis eesmärgil seda lippu kasutati. Need täpsemad asjaolud selgitamegi välja alustatud menetluse käigus,“ sõnas ta.