„Esiteks on NATO Ukraina nõukogu, mis eile esimest korda kohtus, kus siis Ukraina on võrdse partnerina laua ümber ja see analoog on n-ö artikkel 4 NATO liitlastele, et saab algatada konsultatsioone,“ ütles Kallas ja lisas, et samuti kaob ära liikmelisuse saavutamise tegevuskava, sest Ukraina on paljud tingimused juba täitnud ja see peaks protsessi kiirendama. Kolmandaks tegevuseks on Kallase sõnul see, et välisministrid regulaarselt vaatavad üle ja n-ö nügivad protsessi edasi.

Kallas ütles, et mõistab Ukraina frustratsiooni, mis puudutab seda, et liikmelisust pole võimalik praegu sõja tõttu lubada.

„Tegelikult see frustratsioon ka leevendus just sellel põhjusel, et kõik suured liitlased näitavad oma tegudega, et me oleme Ukraina taga, et nad saaksid seda sõda võita. Teiseks on kõik ülejäänud konkreetsed sammud, mida teeme samal ajal, et siis kui sõda lõpeb ja see lühike võimaluse aken avaneb, et NATO liikmeks Ukraina võtta, siis me võtame ta sinna,“ sõnas Kallas.

Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas lepiti kokku ka „teekaart“ ehk Ukraina liikmesuseni liikumise protsessi ja võimaliku tulevase NATO-sse kutsumise sõnastused. Enne seda polnud hulk riike sellega nõus – nende eesotsas olid USA ja Saksamaa, ent ameeriklased tulid palju vastu. Kallase sõnul kuulub NATO-sse 31 riiki ning seetõttu võtavadki arutelud kaua aega, kuid liitlaste vahel on siiski konsensus olemas.

„Tähtis on, et jõuame kompromissini ja tähtis on see, et kui me selleni jõuame, siis see pole ainult sõnad paberil, vaid selle taga on ka sisulised teod. See on kõige olulisem tegelikult ka Ukraina jaoks,“ märkis Kallas.

Lisaks mainiti Eesti Päevalehes, kuidas Eesti ja Läti olid vähesed riigid, kes ei saanud Vilniuses teha kahepoolset kohtumist Ameerika presidendi Joe Bideniga. Kallase sõnul ei teinud aga enamus riigid kahepoolseid kohtumisi. Ta lisas, et see-eest olid tal sisulised arutelud Ameerika välisministirga, seega suhted liitlastega on väga head.