Eesti ehitab vastuvõtualad veel 1600 liitlassõdurile

Eesti ehitab lisaks juba praegu olemas olevale taristule rohkem kui tuhande liitlassõduri vastuvõtuks selle aasta lõpuks Tapale ja Võru lähedale vastuvõtualad veel kokku umbes 1600 sõjaväelasele, kirjutab ERR.

Kui Läti ja Leedu kavandavad täiendavate liitlasüksuste alalist paigutamist oma territooriumile, siis Eesti lahendab olukorda teisiti ning ehitab meie kaitseks määratud Ühendkuningriigi brigaadi üksuste majutamiseks vastuvõtualad, kuhu need õppuste ja kriisi korral võiksid operatiivselt saabuda.

„Möödunud aastal alustati Tapa vastuvõtuala laiendust, kuhu tuleb juurde neli majutushalli ning kaks pesemishoonet ning see mahutab umbes 650 inimest,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse(RKIK) taristuosakonna juht Kadi-Kai Kollo ERR-ile lisades, et praegult on ehituses kaks vastuvõtuala.

Nii Tapa vastuvõtuala laiendus kui esimene võimekus liitlaste majutamiseks Võru lähistel peaks valmima veel 2023. aasta lõpuks.

Kollo selgitas, et vastuvõtuala (ingl.k. RSOM - Receiption, Staging and Onward Movement) ei ole polügoon, kus toimuksid õppused, vaid see on mõeldud liitlasüksuste vastu võtmiseks ja komplekteerimiseks, et lihtsustada nende saabumist ja siin lahinguvalmiduse saavutamist.

Kaitseväe juhataja Martin Herem selgitas teisipäeval „Aktuaalses kaameras“, miks Eesti ei lase siia alaliselt paigutada liitlaste brigaadi nagu teevad Läti ja Leedu. „Osad riigid on valmis panema sadu miljoneid taristusse, et hoida oma riigi territooriumil liitlasvägesid, osad riigid on valmis hoidma tuhandeid oma sõdureid koos perekondadega võõras riigis. Meie oleme otsustanud, et me teeme teist moodi, me investeerime rohkem raha sõjalistesse võimetesse ja harjutame selle brigaadi siia tulemist,“ sõnas ta.