Eesti jaoks on neli eriti olulist küsimust, mida tippkohtumisel jälgida.
Kas meie regiooni kaitseplaanid kinnitatakse? Paberil on plaanid valmis ja Eesti otsustajad on väljendanud nendega rahulolu. Ühtlasi on nad mõista andnud, et enne ennatlikku rõõmustamist tuleks siiski ära oodata, kuni need tippkohtumisel ametlikult kinnitatakse. Kuni kõik küsimused pole otsustatud, võivad mõned riigid justkui kõrvalisi teemasid pidurdada, et endale olulisemates küsimustes oma tahtmine saada.
Kas kaitseplaanide tagamine piisavate vägede ja võimetega saab kindla aluse? Eesti soov on, et kõik riigid võtaksid endale kohustuse kulutada kaitsele 2% SKPst. Eraldi on oluline, et piisavalt suur osa sellest kulutataks kaitseinvesteeringutele ning kaitsetööstuseni jõuaksid tellimused, milleta on raske kaitseplaane sisuga täita.
Kas Ukrainale näidatakse selget teed alliansi liikmesuseni? Avaldatud kommünikee järgi on vastus eitav. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles teisipäeva õhtul Delfile, et liitlaste ühise arusaama järgi pole Ukraina puhul vaja liitumise tegevuskava (MAP). „Liitumiskutse antakse, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud,“ ütles ajakirjanikele NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Peaminister Kaja Kallas ütles Delfile, et kokku lepiti selles, mis oli praegu võimalik. „Debatt oli väga keeruline ja vaieldi viimase hetkeni,“ tõdes Kallas.
Kas Rootsi pääseb NATOsse? Vilniuses sündis hilisõhtul vastu tippkohtumise algust läbimurre ja rootslaste tee allianssi paistab olevat valla. Recep Tayyip Erdoğan on nüüd nõus ratifitseerimisele Türgi parlamendis edasikäigu andma. Ungari teatas seejärel, et nende puhul olevat Rootsi liitumise kinnitamine üksnes „tehniline küsimus“.
