Peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul on Eesti jaoks esmatähtis tagada, et NATO heidutus ja kollekiivakaitse oleks tugev. „Venemaa oht on ja jääb. Seetõttu peavad NATO liikmesriigid tegema senisest suuremaid ja pikaajalisi investeeringuid oma kaitsesse,“ rõhutas Kallas. Ta sõnas, et Eesti eesmärk on, et iga NATO liikmesriik tagab kaitsekuludeks kaks protsenti SKT-st ja pikemaajaliselt kaks ja pool protsenti SKT-st. Kallase sõnul näitab Eesti teistele liitlastele eeskuju, et oleme oma kaitsekulud tõstnud kolmele protsendile. „Samuti ootame Vilniusest, et NATO kiidaks heaks uued kaitseplaanid, mis oleksid tagatud vägede ja võimetega,“ lisas Kallas.

Peaministri sõnul on tippkohtumise fookuses ka Ukraina. Kallas sõnas, et püsiv rahu on võimalik ainult siis, kui kaotatakse n-ö hallid alad Euroopa julgeolekus. „Seetõttu on oluline, et lepiksime Vilniuses kokku konkreetsetes sammudes, mis avavad Ukrainale tee NATO liikmeks saamisele,“ ütles Kallas. „Kiiresti tuleb lõpuni viia ka Rootsi liitumisprotsess NATO-ga.“

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) tõi välja, et lisaks tugevale sõnumile Ukraina toetusest on Eesti jaoks prioriteetne kaitseplaanide kinnitamine. Pevkur sõnas, et Eesti ootab tippkohtumiselt tugevat sõnumit, et viimasest Madridi kohtumisest on edasi mindud. „NATO kaitseplaanid ei räägi enam territooriumi tagasivallutamisest, vaid aktiivsest kaitsest juba esimesest meetrist. Need on täielikus kooskõlas Eesti enda kaitseplaanidega, mida oleme aastaid kohandanud vastavalt julgeolekukeskkonnale,“ ütles Pevkur.

Ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul on Vilniuse tippkohtumise kõige olulisem teema kõik Ukrainaga seonduv. „Ukraina vajab NATO liitlaste jätkuvat toetust ning Eesti teeb kõik selleks, et tippkohtumine oleks Ukraina seisukohast edukas,“ ütles Tsahkna. „Kohtumise tulemusena peame saama selge kinnituse, et Ukraina saab NATO liikmeks ning lepitakse kokku, kuidas selle eesmärgini jõutakse.“