Asekantsler Alasepp Budapestis: Venemaa agressioon Ukrainas põhjustab ulatuslikku keskkonna- ja tervisekahju
(24)
Venemaa agressioon Ukrainas põhjustab ulatuslikku keskkonna- ja tervisekahju ja vajab seetõttu erilist tähelepanu, ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp 5.-7. juulini Budapestis toimuval kõrgetasemelisel keskkonnatervise alasel konverentsil.
„Kliimamuutustest, keskkonnareostusest ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest põhjustatud keskkonnaalane kolmikkriis on ülemaailmne väljakutse, mis on ohuks nii praeguste ja tulevaste põlvkondade tervisele ja heaolule. Kuid lisaks uutele ja esilekerkivatele terviseohtudele halvendavad olukorda relvakonfliktid, mis nõuavad erilist tähelepanu,“ ütles Alasepp konverentsil peetud kõnes, milles käsitles laiaulatuslikku keskkonna- ja tervisekahju, mida põhjustab Venemaa agressioon Ukrainas.
„Kahhovka tammi hävitamine on käivitanud sündmuste ahela, mille tagajärjeks on laastavad üleujutused. Kogukonnad on pidanud oma kodudest lahkuma ja taristu hävib. Vee kvaliteet on ohus, kuna saasteained ja setted liiguvad allavoolu,“ ütles dr Heidi Alasepp. „Samuti oleme kõik teadlikud Zaporižžija tuumaelektrijaamaga seotud võimalikest ohtudest. Radioaktiivsete ainete võimalik eraldumine kujutab endast otsest ja pikaajalist ohtu inimeste tervisele. Õhk, vesi ja pinnas võivad saastuda ning sellel on lisaks kohalikele kogukondadele tõsised tagajärjed ka naaberriikide inimestele.“
Asekantsler Alasepp kutsus oma kõnes üles püüdlema üheskoos maailma poole, kus pole kohta sellistele vaenulikele ja hävitavatele tegudele. „Käisin kuu aega tagasi Ukrainas ning nägin haiglates palju haavatuid, purustusi tänavatel ja üleüldist stressi ja väsimust. See on vaimse ja füüsilise tervise ulatuslik kaotus,“ ütles dr Alasepp. „Olgem vankumatud oma kohustuses hoida keskkonda, kaitsta meie ökosüsteeme ning kaitsta inimeste tervist ja heaolu.“
Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil sureb WHO Euroopa regioonis keskkonnast tingitud riskitegurite tõttu igal aastal hinnanguliselt 1,4 miljonit inimest enneaegselt, ligi pooled neist asjatutest surmadest on põhjustatud õhusaastest. Eelmisel aastal, mis oli Euroopas ajaloo kuumim, suri erakordse kuumuse tõttu enam kui 20 000 inimest. Samuti puudub Euroopa regioonis ligikaudu 77 miljonil inimesel endiselt juurdepääs puhtale ja ohutule joogiveele.
Budapesti kõrgetasemelist kohtumist korraldab Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga. Sotsiaalministeeriumist osalesid lisaks asekantsler dr Heidi Alasepale ka kemikaaliohutuse ja keskkonnatervise juht Aive Telling ning rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur.
