„Eesti on Piirideta Reporterite pressivabaduse indeksis praegu 8. kohal. See on fakt. Aga kas tõde on see, et Eestis on kõik pressivabadusega hästi või et mujal on lihtsalt asjad palju halvemini? Ametnike ja seaduste abil tõe kehtestamine peaks kuuluma teise aega ja riiki, mitte demokraatlikku ja ajakirjanduse iseseisvust hindavasse Eestisse,“ ütles EALi esimees Helle Tiikmaa.

TTJA juhataja Helen Rohtla ütles ERRile, et nende seadusmuudatuse ettepaneku mõte on teadvustada uudistesaadete teenuse osutajale enesedistsipliini. EALi juhatuse hinnangul väljendab seadusega tõe ja tasakaalustatuse kohustuse kehtestamine aga usaldamatust Eesti ajakirjanduse vastu. Samuti soodustab see ajakirjanike enesetsensuuri ning uudiste pro forma tasakaalustamise püüdeid. Samas ei mõju see tõenäoliselt meediaväljal tegutsevaile ajakirjanduslaadsetele kanalitele.

„Eesti ajakirjandusvabaduse peamine tugi on usaldusväärne eneseregulatsioon, mille sisu hindavad ajakirjanikud ja eksperdid, mitte ametnikud ega poliitikud,“ lisas Tiikmaa.

EALi juhatus nõustub riigikogu kultuurikomisjoni liikme Liina Kersnaga, et ametnike ja seaduse tasemel ajakirjanduse reguleerimise asemel on oluline inimeste harimine ja kvaliteetne ajakirjandusõpe.

TTJA tahab hakata tuvastama ajakirjanduse erapooletust

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tahab seadusesse sisse viia muudatuse, mis teeks ametist meediaregulaatori. Meedialiit on seisukohale täielikult vastu.

Kultuuriministeerium saatis pühapäeval üle 40 organisatsioonile kooskõlastamiseks ja tagasisidestamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse. Selle muudatuse tulemusena oleks tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet meediaturu sõltumatu meediaregulaator.

Täna käis TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla Vikerraadios muudatustest rääkimas. Nimelt soovitas TTJA eelnõusse lisada meediateenuse osutaja kohustuse tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes.

Rohtla rääkis, et veel ei ole kindel, kuidas meediat kontrollima hakatakse ning kas mõte üldse sobib Eesti õigusruumi. „Selle sätte mõte on teadvustada nii-öelda enesedistsipliini igale meediateenuse osutajale, et see info, mis uudistesaadetes antakse, peab tõesti olema tasakaalustatud ja erapooletu. See ei tohi ühe või teise poole selgeid huvisid teenida,“ ütles Rohtla.

Rohtla lisas raadiosaates, et meediateenuste seaduse muutmise puhul ei mõelda ainult klassikalist televisiooni. Muutusest oleks mõjutatud ka muu audiovisuaalne ajakirjandus. „Kui mõni meediaväljaanne tegutseb nii-öelda veebiplatvormil, sellel on trükisisu ja samal ajal on tal ka videosisu, siis tegelikult võib temale samamoodi meediateenuste seadus kohalduda videosisu osas,“ ütles Rohtla.

Eesti erameediat ühendav Eesti meediaettevõtete liit on täielikult vastu seisukohale, nagu saaks täitevvõimu esindaja ehk TTJA olla terve meediaturu mõttes sõltumatu meediaregulaator, kirjutab ERR.

Liit lisas, et ei ole vastu sellele, et TTJA teeb audiovisuaalmeediale tehnilist järelevalvet, väljastab lubasid ja astub samme ebasobiva sisu (sh Vene föderatsiooni propaganda) kättesaadavuse piiramiseks.