Endine Norra peaminister Stoltenberg on NATO 13. peasekretär, kes on olnud ametis alates 2014. aastast.

„Mul on au NATO liitlaste otsuse pärast pikendada minu ametiaega peasekretärina kuni 2024. aasta 1. oktoobrini. Atlandi-ülene side Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel on taganud meie vabaduse ja julgeoleku 75 aastat ja ohtlikumas maailmas on meie allianss tähtsam kui kunagi varem,“ kirjutas Stoltenberg Twitteris.

Tegemist on neljanda korraga, kui Stoltenbergi ametiaega pikendatakse. Ta on ametiaja pikkuse poolest teine peasekretär pärast Hollandi endist välisministrit Joseph Lunsi, kes oli ametis ligi 13 aastat alates 1971. aastast, vahendab Associated Press.

Stoltenbergi on viimastel nädalatel palju pinnitud selle kohta, kas ta nõustub ametiaja pikendamisega. Stoltenberg on öelnud, et ei püüdle ametisse jäämise poole ning tal ei ole muid plaane peale oma kohustuste täitmise jätkamise ja ametiajale joone alla tõmbamise septembris.

Stoltenbergil on õnnestunud hoiduda isepäisemate riigi- ja valitsusjuhtide, näiteks USA endise presidendi Donald Trumpi, Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja Ungari peaministri Viktor Orbáni kritiseerimisest.

Et NATO ajalooline vastane Venemaa peab sõda Ukrainas, on uue peasekretäri nimetamisprotsess muutunud ülimalt politiseerituks.

Poola on vastu sellele, et järgmine peasekretär tuleks jälle Põhjamaadest. Enne Stoltenbergi oli ametis taanlane Anders Fogh Rasmussen. Poolakatele oleks meeldinud näiteks Eesti peaminister Kaja Kallas.

Teised riigid suhtuvad aga Balti riikide või Poola esindaja peasekretäriks nimetamisse ettevaatlikult nende tingimusteta toetuse tõttu Ukrainale.