DELFI BRÜSSELIS | Kallas ja Stoltenberg: kõik liikmesriigid peavad kaitsekulutusi tõstma, Venemaad ei tohi alahinnata
(166)
Stoltenberg ütles pressikonverentsil, et kuigi Wagneri juhi Jevgeni Prigožini mäss on Venemaa siseasi, siis on see tekitanud Venemaal uusi pingeid ning selle tõttu ei tohiks Venemaad alahinnata. Ta kinnitas, et NATO toetab jätkuvalt Ukrainat ning on vaja mõelda, kuidas oleks võimalik Ukraina NATO-sse aidata ning milline peaks see teekond olema. Ta lisas, et loodetavasti saab peagi liituda NATO-ga ka Rootsi.
Veel rääkis Stoltenberg, et NATO peab suurendama oma toetust Ukrainale, sest see aitab tuua riigi liitumisele lähemale. Seda ka tippkohtumisel arutatakse. Ta lisas, et liikmesriigid peavad panustama kaitsevõimekusse rohkem. „Kaks protsenti SKT-st peaks olema miinimum. Siinkohal on eeskujuks Eesti, kes panustab juba praegu rohkem,“ ütles ta.
Kallas ütles, et praegu on turbulentne aeg. „On väga selge, et Ukraina on sõda võitmas ning NATO toetab Ukrainat. Mida kiiremini Putin mõistab, et on sõda kaotamas, seda kiiremini Venemaa taandub oma piiridesse tagasi,“ rääkis ta. Ta nõustus Stoltenbergiga, et kaitsekulutusi peab suurendama.
„Pikaajaline eesmärk on panustada vähemalt 2,5 protsenti kaitsekulutustesse. Eestis tõstame seda kolme protsendini ja see nõuab ka maksude tõstmist – see pole populaarne otsus,“ ütles Kallas.
Stoltenberg rõhutas, et NATO peamine eesmärk on ennetada igasugust konflikti ja sõda liikmesriikide territooriumil, mitte sõdida. Tema sõnul jälgitakse pidevalt seda, kas ja kui palju on vaja liikmesriikides vägede kohalolu suurendada. Mis puudutab Wagneri gruppi, siis ütles Stoltenberg, et grupil hoitakse järjepidevalt silma peal.
Kallas ja Stoltenberg ütlesid, et oluline on Vilniuse tippkohtumisel mõelda sõnastust, et kõik liikmed oleks nõus sellega, kuidas saaks Ukraina NATO-ga liituda ja milline see teekond olema peaks. „Sõnastust me veel mõtleme, aga enne Vilniuse tippkohtumist ei tahaks seda veel avaldada,“ rääkis Kallas.
„Venemaa on ettearvamatu ja pikaajaline oht. NATO on läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule ja Vilniuse kohtumisel peame seda ka selgelt välja näitama. Peame kinnitama NATO kaitseplaanid ja liitlasväed peavad kindlustama territooriumi kaitse iga sentimeetri ulatuses ja seda kohe võimaliku konflikti algusest. Kollektiivkaitset tuleb ka regulaarselt ja realistlikult harjutada,“ sõnas Kallas eile Tallinnas pärast riigikaitse nõukogu kohtumist.
Peaministri sõnul on Eesti jaoks oluline ka Ukraina NATO-liikmelisuse konkreetse tegevuskava kokkuleppimine Vilniuses. Lisaks pingutab Eesti selle nimel, et Rootsi NATOga liitumine saaks heakskiidu veel enne järgmise kuu tippkohtumist ja Rootsi saaks seal osaleda täieõigusliku liikmena.
Loe blogist, mida pressikonverentsil räägiti:
