Oma avalduses väitis ta, et ei võtnud Putinit sihikule. „Me ei marssinud Venemaa juhtkonna kukutamiseks,“ sõnas Wagneri juht.
„Marsi eesmärk oli vältida Wagneri hävinemist ja võtta vastutusele ametnikud, kes on oma ebaprofessionaalse tegevuse kaudu sooritanud suure hulga vigasid.“
Prigožin ütles, et Wagneri erasõjafirma tegevus oleks lõpetatud 1. juulil, marsi eesmärk oli seda vältida.
Tema sõnul Wagner kahetseb, et „nad pidid Vene lennuväge tulistama“. Ta lisas, et nad pöörasid marsil Moskvasse otsa ringi selleks, et „vältida Vene sõdurite vere valamist“. Prigožini sõnul hukkus Vene armee rünnakutes umbes 30 Wagneri sõdurit.
Wagneri juht rääkis ka, et oli sunnitud tegutsema, kui Vene sõjavägi püüdis Wagnerit hävitada. „Me alustasime marssi ebaõigluse tõttu,“ ütles ta ja väitis taas, et Vene armee tulistas Wagneri vägesid ning marss oli vastus rünnakule.
Sõlmitud kokkuleppe tingimuste kohta ütles Prigožin, et armee oli „kategooriliselt vastu otsusele sulgeda Wagner 1. juulil 2023 ja lisada see kaitseministeeriumi koosseisu“. Komandörid keeldusid nõudmisest sõlmida lepingud Venemaa kaitseministeeriumiga, lisas ta.
Ta kinnitas, et kokkuleppe saavutamises mängis rolli Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, kes „sirutas käe ja pakkus, et leiab võimalusi, kuidas Wagner saaks oma tööd seaduslikult jätkata“. Enamat ta sõnumis ei täpsustanud.
Prigožini sõnul näitas wagnerlaste marss, et Venemaal on „väga tõsised julgeolekuprobleemid“.
Wagneri juht ei täpsustanud, kus ta praegu viibib ja mis on ta edasised plaanid.
Prigožin ütles ka, et kui Vene sõjavägi marsiks Ukraina pealinna poole nii, nagu marssis Wagner Moskva poole, oleks sõda läbi.
