Briti julgeolekuallikate teatel ähvardas Vene salateenistus Wagneri juhtide perekondi

Vene salateenistus ähvardas Briti julgeolekuallikate sõnul erasõjafirma Wagneri komandöride perekondi, enne kui selle omanik Jevgeni Prigožin peatas marsi Moskva peale, teatab The Telegraph.

Oletatakse, et palgasõdureid oli ainult 8000, mitte 25 000, nagu väideti, ja nad oleksid lüüa saanud, kui oleksid üritanud hakata Moskvat hõivama, kirjutab Briti leht.

Venemaa president Vladimir Putin püüab nüüd The Telegraphi andmetel Wagneri Vene armeesse assimileerida ja selle endised juhid kõrvaldada.

Alles jäävad aga spekulatsioonid, milline formaalne kokkulepe saavutati, kui seda üldse tehti. Kreml teatas laupäeval, et Prigožin suundub Valgevenesse ja talle antakse riigireetmissüüdistuses armu.

Prigožin ise ei ole midagi kommenteerinud. Samuti on selgusetu, kas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kavatsetakse degradeerida või vallandada, nagu Prigožin nõudis.

Eile ütles Vene riigiduuma liige ja tuntud Kremli propagandist, et ei ole muud võimalust kui Prigožini ja teiste Wagneri kõrgete tegelaste hukkamine.

Putinit ei ole pärast laupäeva hommikul rahva poole pöördumist avalikkuse ees näha olnud. Eile näidati tema nädala algupoolel salvestatud intervjuud, milles ta väljendas kindlust, et „sõjalise erioperatsiooni“ eesmärgid Ukrainas saavutatakse.

Teatati ka, et USA teadis võimalikust Wagneri mässust päevi ette. Ajaleht Washington Post tsiteeris ametiisikut, kes ütles, et nad teadsid, et „midagi on teoksil“. Washingtonis muututi teadete kohaselt murelikuks, et Putin võib kaotada kontrolli tuumaarsenali üle, kui toimub täielik riigipööre.

USA välisminister Antony Blinken ütles eile, et relvastatud mäss Venemaal paljastas tõelised mõrad Putini võimus. Blinken ütles CBS Newsile, et see areng kujutas endast otsest väljakutset Putini võimule.