Meedias on viimasel ajal olnud palju juttu sellest, kuidas osad õppurid antud eksamil suisa põrusid. „Eksam oli tarkuritele kerge, aga mulle mitte. Tundsin end eikellegina ja tähtsusetuna. Osa teemasid olid minu jaoks eksamil uued ja mitte minu võimete kohased,“ rääkis üheksandik Miia Eesti Ekspressile. Tema tulemus oli alla 50 protsendi ehk ta põrus.

„See matemaatikaeksam ei ole keeruline. Eksam mõõdab põhikoolilõpu matemaatikataset, mõõdab tegelikult miinimumtaset. Seda taset, mille kõik lapsed peaksid saavutama põhikooli lõpuks,“ sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Küll tõi ta välja, et on mure mõne kooliga, kus läbikukkujate osakaal ebaproportsionaalselt suur. „Peame nendesse koolidesse sisse vaatama, kas probleem selles, et pandeemia ajal jäi õpitugi liiga nõrgaks või pole piisavalt õpetajaid seda asja tegemas.“

Seda, et eksam võiks lihtsam olla, tema hinnangul kaaluma ei peaks. „Ei, seda kindlasti ei juhtu, et laseme lati allapoole. Latt ei ole tegelikult kõrgel. Latt on tegelikult kõikidele lastele jõukohane.“

Küll on tema sõnutsi mõttekas teha ümber süsteem, kuidas on korraldatud ajaliselt eksamid ja gümnaasiumi sisseastumiskatsed. Hetkel on nõnda, et enne on katsed, siis eksamid. Kallas viitas, et edaspidi on ilmselt vastupidi.

Pikemalt intervjuus.