Ligi kahe kuu eest esitas Haagis asuv rahvusvaheline kriminaalkohus määruse Putini vahistamiseks. Kuna LAV on rahvusvahelise kriminaalkohtu liige, siis on neil teoreetiline kohustus Putin kinni pidada.

Seepärast on juba mitu kuud arutatud, mida teha juhul, kui Venemaa president peaks saabuma augusti lõpus Lõuna-Aafrikas Sandtonis peetavale BRICS-i (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika vabariik) tippkohtumisele.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul kaalub LAV nüüd tippkohtumise korraldamise üleandmist mõnele teisele riigile, näiteks Hiinale või Indiale. Brasiilia on samuti rahvusvahelise kriminaalkohtu liige, mistõttu kehtiks ka neile kohustus Putin vahistada.

Diplomaatiline puutumatus

Mai lõpus kuulutas Lõuna-Aafrika Vabariik augustis toimuval BRICS-i tippkohtumisel osalevatele välisriikide ametiisikutele välja diplomaatilise puutumatuse. Samuti teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi kaitsevägi, et ei vahista Putinit, kui viimane BRICS-i tippkohtumisele saabub, sest neil ei ole volitusi vahistamisorderi täideviimiseks.

LAV-i valitsuspartei ANC peasekretär Fikile Mbalula on rõhutanud, et Putin võib Lõuna-Aafrika vabariiki sõita igal ajal. „Rahvusvaheline kriminaalkohus ei teeni mitte kõigi, vaid väheste huve,“ toonitas Mbalula.

Lisaks on juba varasemast olemas pretsedent, kus LAV jättis oma kohustuse rahvusvahelise kriminaalkohtu ees täitamata.

2017. aastal keeldusid LAV-i võimud vahistamast sinna kolmeks päevaks saabunud Sudaani presidenti Omar al-Bashiri. Nagu Putinigi kohta oli rahvusvaheline kriminaalkohus esitanud määruse al-Bashiri vahistamiseks, teda süüdistati genotsiidis ja inimsusvastastes kuritegudes.