VIDEO | Siseministeerium: lisaks Heldnale võeti veel neli inimest näiliselt tööle. Roteerumine polnud läbipaistev

Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo tutvustas endise politseipeadirektori Elmar Vaheri kriminaalasjaga seotud PPA ja kapo personalitoimingute suhtes läbi viidud teenistuslike järelevalvete tulemusi. PPA järelevalvest selgus, et viis inimest võeti näiliselt tööle – üks nendest oli Heldna.

PPA osas leidis kinnitust viie politseiametniku politseiteenistusse vormistamine ja roteerumine, mis lõi võimalused taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni. Tegelikult aga ei asutud täitma politseiametniku teenistusülesandeid ja jätkati tööd oma endises töökohas.

Kapos analoogseid juhtumeid ei leitud, kuid tuvastati kolm juhtumit rotatsiooni ennetähtaegsest lõpetamisest, et isik saaks vormistada väljateenitud aastate pensioni julgeolekuasutuses ametis olles.

Olgo selgitas, et järelevalvetoimingute käigus kontrolliti nii PPA kui ka kapo personalidokumente perioodil 2018–2023. Ta lisas, et intervjueeriti personalidokumentide vormistamisega ametialaselt kokkupuutuvaid ametnikke ja seotud osapooli. „Sai selgeks, et roteerumine ei ole haldusalas piisavalt läbipaistvalt korraldatud ja roteerumise põhimõtted ei ole kirjalikult kehtestatud,“ ütles ta.

Ta rääkis, et PPA-s läbiviidud järelevalvetoimingute käigus leiti viie ametniku puhul võrreldes teiste roteerujatega erisusi, mis lasevad järeldada, et nende teenistusse võtmine oli näiline.

„Rõhutan, et näiline oli nende teenistusse võtmine PPA-s, mitte rotatsioon ise. Siin on oluline vahe, sest keegi ei vaidle, kas need inimesed roteeriti mujale, ilmselgelt seda tehti ja päevapealt. Küsitav on nende PPA teenistusse vormistamise vajalikkus olukorras, kus nad reaalselt jätkasid oma tööd teises asutuses täpselt samuti kui enne PPA-sse tööle vormistamist,“ selgitas Olgo.

Olgo lisas, et järelevalve käigus ei leidnud tõestust asjaolu, et nende PPA-sse tööle vormistamine oleks PPA jaoks edendanud asutustevahelist koostööd või suurendanud teenistuja pädevust. „Inimesed, kes töötasid teises asutuses, jäid sinna edasi tööle ja side PPA-ga oli pelgalt vormistuslik,“ selgitas ta.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et roteerumine on riigiametites hea võimalus töötajate arendamiseks ning suurendab ametite omavahelist koostööd ja infovahetust ning roteerumise süsteem on vajalik ja säilib. „Küll aga olen lähtuvalt teenistusliku järelevalve aruandest juba andnud ülesande siseministeeriumil koostöös valitsemisala asutustega töötada välja ametnike tähtajalise üleviimise põhimõtted ning algatada vajalikud seadusemuudatused õigusselguse loomiseks,“ sõnas ta.

Läänemets märkis, et samuti tuleb PPA-l lõpetada kahe politseiteenistusse vormistatu rotatsioonid, kes on hetkel veel teenistuses, kuid kelle teenistusse võtmise eesmärgid ei ole selgelt põhjendatud. „Lisaks algatab ministeerium seadusemuudatuse, et kaitsepolitseiametist roteeritud isik ei peaks pensionistaaži täitumisel ja ainult pensioni vormistamiseks naasma tööle kaitsepolitseiametisse,“ sõnas Läänemets.

Teenistusliku järelevalve toimingud PPA ja kapo personalitoimingute õiguspärasuse üle alates 2018. aastast algatati siseminister Lauri Läänemetsa käskkirjaga 21. märtsil ja nende läbiviimist juhtis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja.

Milles kahtlustatakse Eerik Heldnat ja Elmar Vaherit?

Kapo ametnikud esitasid 21. märtsil maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale kelmuse kahtlustuse ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile kelmusele kaasaaitamise kahtlustuse.

Kahtlustuse järgi vormistati Eerik Heldna tema soovil ja Elmar Vaheri osalusel 2019. aasta aprillis näiliselt teenistusse politsei- ja piirivalveametis ning viidi samal päeval tähtajaliselt üle kaitseväe struktuuriüksusesse, kus ta tegelikult töötas juba aasta aega.

Kahtlustuse järgi esitas Eerik Heldna 2022. aasta maikuus sotsiaalkindlustusametile pensioniavalduse, millega taotles eluaegset väljateenitud aastate pensionit. Sotsiaalkindlustusamet rahuldas taotluse. Pensioniavalduse aluseks olid dokumendid, mis kajastasid muu hulgas Eerik Heldnale näiliselt loodud politseiteenistuse staaži ligi kahe aasta vältel. Selleta ei oleks Eerik Heldna saanud täis nõutavat 25-aastast politseiametniku staaži ja tal ei oleks olnud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensionile.

Kelmusekahtlus ajendas siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) algatama teenistuslikku järelevalvet nii PPA-s kui kaitsepolitseiametis, mille järeldusi täna tutvustati.