Vanglaametniku töö on ühiskondlikult suure tähendusega ja seetõttu ka kõrgelt tasustatud. Paljud kujutavad seda ametit aga filmide ja seriaalide mõjul endiselt valesti ette.

„Eesti vangla on levinud eelarvamustega võrreldes heas mõttes igav koht. Tüüpiline kinnipeetav on keskealine inimene, kes on väheste sotsiaalsete oskuste või valede eluvalikute tõttu jäänud elu hammasrataste vahele ja probleemide kuhjumisel pannud toime kuriteo. Vanglas tekib inimesel reaalne võimalus alustada uuelt lehelt, õppida uus amet või juba töötada,“ selgitas Sisekaitseakadeemia justiitskolledži direktor Laura Kikas.

Parema ja õiguskuuleka elu alustamiseks töötavad koostöös kinnipeetavaga igapäevaselt erinevad vanglaametnikud, et leida parimad lahendused, mis aitaks inimest õigele rajale. Kikase sõnul on valvurite ja teiste spetsialistide töö vanglas 95% ulatuses sisuliselt nõustamine ja eriliigiline sotsiaaltöö, samuti omaenda käitumisega eeskujuks olemine.

Tänapäevane vangivalvur on see inimene, kes jälgides ja suheldes pidevalt niiöelda kraadib, kuidas kinnipeetavatel läheb, kuulab nende muresid, viib kokku vajalike spetsialistidega. Koostöös juhtumikorraldajaga ehk inspektor-kontaktisikuga pannakse paika ja aidatakse ellu viia tegevusplaani, mis hõlmab sotsiaalprogrammides osalemist, õppimist, huvitegevusi ja tööd. Valvur tänases Eesti vanglas on pigem justkui õpetaja koolis, lapsevanem või vanem õde-vend, kellel on aga ka teadmised psühholoogiast ja õigusest,“ näitlikustas Kikas.

Kuigi valvurid peavad eeskirjade järgi olema igaks juhuks ka heas füüsilises vormis, esineb vastupidiselt müütidele vägivalda vanglas vähe. Kikas tõi välja, et statistika järgi on tipptunnil liikluses osalemine või ka nädalavahetusel üksi vanalinna tänaval jalutamine märksa ohtlikum kui vanglas töötamine.

„Pika staažiga valvurid räägivad, et kümne aasta jooksul võib-olla üksainus kord on tulnud jõudu kasutada, kui sedagi. Kinnipeetavad on tavalised inimesed, kes on küll pannud toime raskeid rikkumisi, aga saavad nüüd uue võimaluse edaspidi paremana edasi minna. Vanglas on aeg võtta vastutus ja mõelda oma tegude üle järele. Muutust aitab aga luua just inimestega tehtav töö – nõustamine, vaimse tervise abi, ameti õpetamine, tööharjumuse kasvatamine ja sotsiaalsete normide õpetamine,“ selgitas Kikas.

„Tänapäevases vanglas aidatakse halvale teele sattunud inimestel oma elu korda teha. See on väga vastutusrikas töö ja vastavalt on ka palgad kõrged – need ületavad tuntavalt Eesti keskmist, mõne ameti puhul lausa ligi kahekordselt,“ tõi kolledži direktor välja.

Oluline roll lisaks valvuritele on kinnipeetavate käitumises muutuste esile kutsumisel just inspektor-kontaktisikul, kelle väljaõpe keskendub juurale, psühholoogiale ja juhtimisele. Kontaktisik ehk juhtumikorraldaja süveneb vangi elulukku ja paneb koos temaga kokku personaalse plaani, kuidas vanglasse sattunu saab näiteks vabaks alkoholisõltuvusest, õpib vajadusel riigikeelt, leiab sobiva ameti, omandab kutse- või isegi kõrghariduse ning hakkab juba vangis olles erialasel tööl käima. Inspektor-kontaktisiku palk algab 2000 eurost.

Valvur, kes töötab ka öösiti, võib koolitusi läbides ja vastutust võttes teenida kuni 3200 eurot kuus.

Mõlema ameti puhul on esimeseks sammuks tööga põimitud väljaõpe, mida viib läbi Sisekaitseakadeemia justiitskolledž. Väljaõpe algab üks kord aastas ning sel aastal saab kandideerida ainult kuni 28. juunini. Aga kui õpe edukalt läbida, siis on ka vastav erialane töökoht garanteeritud.

Inspektor-kontaktisikuna töötamiseks tuleb omandada korrektsiooni bakalaureusekraad, vangivalvurina töötamiseks läbida üheaastane vanglaametniku kutseõpe. See sisaldab ka juba töötamist ning igaüks saab esimesest päevast alates ka stipendiumit või palka.

Jaga
Kommentaarid