„PÄEVAKORD“ | Pruunsilla kaasuse hõredad kohad: kahtlustuse sisu ja Pruunsilla väited poliitilisest kiusamisest

Tõenäoliselt ei tea me kõiki asjaolusid, miks prokuratuur kahele Isamaa liikmele, ärimees Parvel Pruunsillale ja endisele Tartu abilinnapea Priit Humalale kahtlustuse esitas. Küll aga panevad seni teada olevad detailid „Päevakorra“ podcast'is küsima: ega ei juhtu taas nii, et lõpuks asi kohtus vett ei pea?

Pruunsilla juhtumis jääb silma kaks asja. Esiteks: kuivõrd tummine paistab prokuratuuri kahtlustus ning Pruunsilla enda tõlgendus juhtunu põhjustest. Teiseks: milliseid käike astub Parvel Pruunsild.

Pruunsild on seni enda mõju Isamaas hinnanud väga väikseks, lihtliikme tasemele, kes toetab erakonda suuremate annetussummadega lähtuvalt oma maailmavaatest. Selle pildiga aga ei kõla kokku Pruunsilla väide äsja Postimehele antud intervjuus, et tegu on poliitilise rünnakuga. Näiteks selle eest, et Isamaa tegi pensionireformi (mille ideed Pruunsild tugevalt tagant tõukas).

„Kui tal pole nii suurt mõju, siis miks peaks keegi teda ründama? See küsimused on kõik muidugi tähenärimine,“ leiab ajakirjanik Urmas Jaagant, „praeguses olukorras, kus Isamaa on pisike osa opositsioonist, tunduks Isamaa erakonna poliitiline ründamine lihtsalt ressursi raiskamine. Sel poleks mõtet.“

Ajakirjanik Hindrek Riikoja aga muretseb kahtlustuse vettpidavuse pärast: kui prokuratuuri kaasus peaks kohtus kokku varisema, oleks asi paha. „See on kõige halvem, sest õõnestab prokuratuuri usaldusväärsust.“

Prokuratuur on seostena avalikustanud, et Priit Humala lähikondsetel on laenud BigBankis, mida omab Parvel Pruunsild. „Meile ei ole võib-olla kõiki detaile teada, aga sellise ühe lausena kõlab see kummaliselt: mis sellest on, kui üks inimene on võtnud laenu pangast, kelle omanikku tuntakse?“

Kuid oli teisigi detaile: Pruunsilla toetus Humalale valimiskampaania tegemiseks (3000 eurot), samasse erakonda kuulumine. „On hulk pisikesi asju, mis neid inimesi seob; et Humal ei taandanud end otsustest, mis olid seotud Pruunsillaga. /---/ Esimese hooga tundub see natuke hõre – või kuidas?“ küsib Jaagant.

Pruunsild saatis kahtlustuse saamise hommikul laiali pressiteate, milles kirjeldas, et peab oma mõtteid kirja panema abikaasa arvutist, sest tema oma viisid uurijad ära. „See oli hästi kirjeldatud,“ märgib Urmas Jaagant. Lehepuu nõustub: ajakirjanikena teame, et just taolised elulised detailid tekitavad lugejas samastumise võimaluse, sõnum jõuab auditooriumile paremini kohale.

„Selline avalikkuse ees kõigi tulede ja viledega märku andmine, et mulle tehakse liiga, teised on süüdi, pole üllatav, kui mõelda, et Pruunsilla advokaat on Paul Keres. See on tema strateegia,“ räägib Lehepuu.

„Aga kui palju võite see strateegia viimasel ajal toonud on?“ küsib Riikoja.

„Võit võib olla kahel tasandil,“ vastab Lehepuu, „üks asi on juriidiline võit kohtus, teine aga see, millisena tajub Kerese klienti avalikkus.“ Seejuures ei pea need kaks asja kattuma ehk kaotus kohtus ei pruugi tähendada kaotust avaliku kuvandi vaates.

„Kerese kliendid võivad sellise strateegiaga rahul olla, kui nad tajuvad, et inimesed nende ümber on keset võitlust nende poolt,“ lisab Lehepuu.

Kiita võib selles olukorras aga Priit Humalat, kes tajus, et kui ta on saanud kahtlustuse oma ametieetika ja ka seaduse rikkumise pärast, ei kõlba tal abilinnapea toolil jätkata. Et Humal ametist pikema jututa tagasi astus, oli ainuõige käik.

Podcast „Päevakord“ on eetris igal reedel. Kolm ajakirjanikku, Greete Lehepuu (Eesti Ekspress), Urmas Jaagant (Eesti Ekspress) ja Hindrek Riikoja (Maaleht) võtavad tunni jooksul analüüsida mööduva nädala põletavamad teemad ühiskonnas. „Päevakorda“ saab kuulata ka Delfi Tasku äpi ning kõiki podcast'i platvormide kaudu.