„On ilmselge, et üleminek eestikeelsele haridusele puudutab kõiki õppeasutusi praegusest õppekeelest sõltumata. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja hariduse kvaliteedi tagamiseks oleme kokku pannud komisjoni, mille esmane ülesanne on sügiseks välja töötada tegevuskava, misjärel ootame komisjonilt soovitusi detailsemalt toetustegevuste kaupa, arvestades iga kooli või lasteaia olukorda. Komisjoni liikmed on kogemustega haridusasutuste juhid ja eksperdid, kelle abiga soovime eestikeelse haridusele üleminekul Tallinna koole ja lasteaedasid toetada,“ ütles abilinnapea Andrei Kante.

„Üleminekumeetmed tähendavad täiendavat töökoormust kõigile asutustele ning eriti keeruliseks teeb olukorra see, et siiani on lahendamata peamised probleemid, eeskätt õpetajate puudus ning mitmesugused metoodilised küsimused,“ lisas abilinnapea.

Komisjon ülesanne on koolide ja koolieelsete lasteasutuste kaupa analüüsida haridusasutuste hetkeolukorda eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis, määrata kindlaks prioriteetsed tegevused õppeaastate lõikes ning analüüsida põhjalikult õppeaastate 2023/2024. ja 2024/2025. tegevusi. Lisaks on komisjoni ülesanne hinnata eestikeelsele õppele üleminekuks täiendavate ressursside vajadust.

Eestikeelsele õppele ülemineku korraldamise komisjoni esimees on Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Komisjoni liikmed on Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus ning vanemspetsialist Kadri Killing ja Anne Targem, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, Mustamäe Reaalgümnaasiumi direktor Natalia Vergun, Lilleküla Gümnaasiumi projektijuht Natalja Mjalitsina, Humanitaargümnaasiumi õppejuht Annelii Juhkama, Läänemere Gümnaasiumi õppejuht Tatjana Baum-Valgma, Suur-Pae Lasteaia direktor Tatjana Požogina, Kihnu Lasteaia direktor Eve Kalimulina ja Lasteaia Naksitrallid direktor Pärje Ülavere. Ekspertidena osalevad komisjoni töös Avatud Kooli esindaja Helen Sabrak ning Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele dotsent Tiina Rüütmaa.