Terviseamet: Kuressaare Veevärk ei teavitanud meid vee saastumise ohust, kuigi see on kohustuslik

Terviseamet avaldas täna aruande selle kohta, kuidas lahendati Kuressaare veekriisi. Muuhulgas on seal kirjas, et Kuressaare Veevärk ei teavitanud terviseametit vee saastumise ohust.

Terviseamet kirjutas ülevaates, kuidas 4. mail purunes Kuressaares Kalevi tänaval kanalisatsioonitoru vahetamise käigus suur veemagistraaltoru. Selle tagajärjel tekkis oht joogivee fekaalseks saastumiseks. „Torustike parandamise järel veeproove ei võetud ning terviseametit intsidendist ei teavitatud, kuigi selliste juhtumite puhul on info edastamine kohustuslik,“ märkis terviseamet aruandes.

Kaks päeva hiljem, 6. mail, pöördusid Kuressaare haiglasse esimesed patsiendid, kes kurtsid kõhuvalu ja -lahtisuse ning iivelduse üle. Järgmisel päeval pöördus haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Mihkel Laidna terviseameti poole ning alustati epidemioloogilise uuringuga.

Terviseamet kirjutab, kuidas Kuresaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm võttis ühendust terviseameti Saaremaa inspektoriga, kes palus ettevõttel teavitada Kuressaare elanikkonda võimalikust ohust, samuti edastada info vallale. Selgus, et viimased veeanalüüsid võeti trassist 18. nädala alguses ja siis olid analüüsid korras. Niisiis sai kinnitust, et peale 4. mail toimunud veeavariid ja ulatuslikku veekatkestust ei ole uusi joogivee kvaliteedianalüüse võetud.

„Õigeaegsel teavitamisel ja veeintsidendi tõttu kohustuslikult võetavate veeproovide olemasolul oleks elanikkonnale nii vajalik teavitus toimunud vähemalt 48 tundi varasemalt. Kohustus vee kvaliteedi tagamiseks tuleb veeseadusest ning taolise avarii puhul on elementaarne, et vahetult pärast õnnetust võetakse veeproove, sest muul viisil ei saa kvaliteedis veenduda. Juba veeavarii ise on alus saastuse kahtluseks,“ ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht. Ta rõhutas, et joogivee analüüsid oleks pidanud võtma kohe pärast avariid.

Terviseameti sõnul kulus alates kahtlusest teada saamisest umbes kolm tundi, et käivituksid esmased nakkustõrje tegevused. Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam ütles, et esmakordsel vestlusel veekäitlejaga andis veekäitleja esmase hinnangu, et selle avarii korral ei olnud joogivee saastumine võimalik, ent terviseamet jäi siiski kahtlevale seisukohale.

„Niisiis leppis Saaremaa inspektor dr Laidnaga kokku, et tema teeb Facebooki postituse ja palusime veekäitlejal hoiatuse võimalikust saastumisest oma kodulehele üles panna. Samuti palusime veeettevõtjal vallaga ühendust võtta, et omavalitsus saaks hakata omakorda elanikkonda informeerima ja edasisi tegevusi planeerima,“ sõnas Juhkam.

8. mail alustas Kuressaare Veevärk trassi tühjendamise, desinfitseerimise ja igapäevaste täiendavate joogiveeproovide võtmisega. Kokku lepiti 8 proovivõtu punkti, mis asusid erinevates linna piirkondades. Ettevõte kaasas intsidendi lahendamisse Rapla Vee ning TalTechi eksperdid. Suurimaid vaidlusi tekitas küsimus, kas vee tarvitamisel võib lubada piirkondlikke erisusi. Juhinduti vee kvaliteedile kehtestatud nõuetest, mille kohaselt on lubatud E.coli norm null, seetõttu otsustati anda selge sõnum, et kuni E.coli pole veevõrgust kadunud, ei saa vee tarvitamist kergekäeliselt lubada.

22. mail loeti kriisistaabi töö lõppenuks, sest laekusid kolmandad järjestikused negatiivsed laborianalüüsid, mis kinnitasid joogivee puhtust peatrassides. Üksikuid leide võis esineda kinnistute sisestest torustikest ja seetõttu kutsuti elanikke korduvalt üles majapidamiste veesüsteeme läbivoolutama. Sama palve edastati ka ettevõtetele, kuid erilise tähelepanu all olid toidukäitlejad, kellelt oodati enesekontrolli meetmena täiendavate veeproovide tegemist.