Alates 2022. aasta juunist kehtivad Ukrainale ajutised kaubandusalased erandid ehk tollisoodustused, mis on võimaldanud Ukrainal jätkata kaupade eksporti Euroopa Liitu vaatamata Venemaa agressioonile. Näiteks on ajutiselt peatatud tollitariifid puu- ja köögiviljadele ning põllumajandustoodetele. Ukrainast pärit toodetelt ei korjata anti-dumping lõivusid ning ajutiselt on peatatud ka ühiste impordieeskirjade järgimine Ukrainast pärit impordi suhtes.

Minister Tiit Riisalo sõnul on kõnealused erandid toetanud Euroopa Liidu ja Ukraina kaubavahetust ning Eesti toetas nende pikendamist 1 aasta võrra. „On oluline, et suudaksime Ukraina majandust töös hoida. Kuigi mõned liikmesriigid on avaldanud muret, et odavamad Ukraina kaubad moonutavad kohalikku turgu, siis Eestis me Ukraina kaupade impordiga seoses turuhäireid täheldanud pole ning ei ole näha, et need ka Euroopa Liidu siseturgu tervikuna oluliselt mõjutaks,“ rääkis minister. Tema sõnul on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku olukorda tugevamalt jälgida ning luua nn. safeguard mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral sekkuda ja teatud toodetele teatud tingimuste korral taas tollid kehtestada.

Ukraina kaubandusele kehtivaid erandeid pikendati 1 aasta võrra alates 6. juunist 2023.

Lisaks arutati kaubandussuhteid USA-ga ja ettevalmistusi kolmandaks EL–USA kaubanduse- ja tehnoloogianõukogu (TTC) tippkohtumiseks. „Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris ja kahtlemata toetame kaubandussuhete süvendamist. TTC on selleks hea formaat ja ootame sealt ennekõike konkreetseid projekte ja tulemusi,“ lisas Riisalo. Ühe praktilise tulemina üritatakse saavutada vabakaubanduslepinguga sarnane leping kriitiliste mineraalide osas, millel oleks Euroopa ettevõtetele positiivne mõju. TTC tippkohtumine toimub 30.-31. mail Rootsis.

Kaubandussuhetes Hiinaga möönsid kaubandusministrid, et kuigi Hiina on EL-i jaoks oluline kaubanduspartner, on tõusetunud mure strateegiliste sõltuvuste pärast. „EL sõltuvus Hiinast strateegiliste toorainete ja tehnoloogiate osas on täna väga suur. Ühises majanduskoostöös on nii Eesti kui EL eesmärgiks võrdsemate võimaluste loomine ja eri riskide maandamine. Kindlasti on Hiina väga oluliseks partneriks ka globaalsete probleemide, näiteks kliimaküsimuste lahendamisel,“ rõhutas minister.