Kaheksateistkümnendat aastat Šveitsis elav Šiškin on tuline Vladimir Putini vastane, kes oma raamatus „Sõda või rahu“ on kirjutanud: „Venemaa ei seostu lähemal ajal mitte vene muusika ja kirjanduse, vaid pommidega, mis langevad laste peale, ja kohutavate piltidega Butšast. Režiimi kuritegu seisneb veel selles, et et see teotus puudutab tervet riiki. Minu rahva, minu maa, minu nimel on tehtud hirmsaid kuritegusid. Ent on olemas ka teistsugune Venemaa. See Venemaa tunneb valu ja piina. Oma Venemaa, oma rahva nimel tahan ma ukrainlastelt andestust paluda. Ja siiski tean, et kõike seda, mis seal on sündinud, ei ole võimalik andestada…Putin kaob, aga igatsused, mida ta projitseeris, ei haihtu õhku. See näitleja, kes kõiki neid Putineid ajaloolisel näitelaval mängis, on igas mõttes läbi kukkunud. Roll jääb ootama uut osatäitjat.“
Kas Venemaa pääseb lõpuks välja diktaatorikultuse ja orjamentaliteedi nõiaringist ning võtab omaks euroopalikud väärtused? Mis need viimased aga õigupoolest on? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsivad vastuseid kirjanik Mihhail Šiškin ning ajakirjanik ja Ekspress Grupi kirjastaja Hans H. Luik.
Mihhail Šiškin on üks kaasaja hinnatumaid vene autoreid, kes on laialdaselt tuntud ka Eestis. Ta on ainuke kirjanik, kes on pälvinud kõik enda kodumaa kesksed kirjandusauhinnad.
