Komisjoni sõnul on lisaks sellele külmutatud 24,1 miljardi euro väärtuses Venemaa sanktsioneeritud firmade ja üksikisikute varasid. Kokku on Venemaa varasid seega invasiooni tõttu külmutatud enam kui 224 miljardi väärtuses. Uued andmed on saadud tänu 12. maist kehtestatud reeglitele, mille järgi peavad euroliidu pangad täpsustama, millises ulatuses varasid on külmutatud.

Mullu rääkis Euroopa Komisjon avalikkuses koguni 300 miljardist külmutatud eurost, ent nagu Eesti Ekspress näitas, puudus sellel väitel faktiline kate. Politico avaldas detsembris komisjoni sisedokumendi, mille järgi olevat infot vaid 68 miljardi euro suuruste varade kohta. Nüüdsetest andmetest nähtub, et summad on siiski suuremad, ehkki ei ulatu siiski kaugeltki 300 miljardini.

„EL on võtnud eesmärgiks tagada, et Venemaa maksab Ukrainas tekitatud kahjude eest,“ ütles komisjoni pressiesindaja Christan Wigand intervjuus Bloombergile. Ta lisas, et EL tegeleb praegu juriidiliste võimaluste otsimisega, kuidas need külmutatud varad Ukraina ülesehitamiseks anda.Selleks tehakse koostööd EL-i praeguse eesistujariigi Rootsiga, ütles Wigand. Konsultatsioonid rahakasutamise koordineerimiseks käivad tema sõnul ka välisliitlastega, ent Wigand tunnistas, et tegu on nii juriidiliselt kui tehniliselt keerulise teemaga.

Bloombergi teatel on üheks võimalikuks lahenduseks, et Vene varad pannakse investeerimisfondi ja kõik kogutud tulu läheb Ukrainale.





Jaga
Kommentaarid